Lasteaialogopeed 2015 Ülle Lillipuu
Ta on tõestanud oma professionaalsust töötades tulemusrikkalt eelkooliealiste lastega tasandusrühmades ja rehabilitatsiooniasutustes. Ta teab viise, kuidas aidata kõnetut ja haridusliku erivajadusega last. Pühendumus oma tööle väljendub ka täpsetes ja sisukates hinnangutes ning iseloomustustes laste kommunikatsiooni ja kognitsiooni kohta. Koostöö temaga on kolleegile toetav ja arendav kogemus. Lapsed ja pered saavad temalt abi, toetust ja parimal tasemel kõneravi.
Koolilogopeed 2015 Katrin Kirsila
Ta on oma tööd äärmise põhjalikkuse ja professionaalsusega tegev inimene. Ta leiab alati võimalused, kuidas abivajajaid aidata, tehes seejuures tihedat koostööd oma kooli õpetajate, lapsevanemate ja väljastpoolt kooli teiste spetsialistidega. Oma nõuannete jagamisel pole ta kitsi – aitab, kus oskab ja üldjuhul alati oskab. Tema kriitilis-loogiline mõttelaad on vägagi inspireeriv. Lisaks juhib ta Harjumaa logopeedide ja eripedagoogide ühendust, mida teeb täpselt sama moodi talleomase süvenemise ning täpsusega. Ta kuulutati 2015. aasta Harjumaa aasta suunajaks ning aasta suunaja konkursi üleriigiliseks finalistiks.
Meditsiinilogopeed 2015 Reet Veenpere
Tema nime teab ilmselt enamus Eesti logopeede. Tänane logopeedia on oma alguse saanud ikka algusest ning ta on üks esimeste lendude lõpetajatest. Ta alustas logopeedi tööd ülikooli haiglas ning töötab seal tänaseni. Selle ajaga on terved põlvkonnad laps-patsiente täiskasvanuks saanud ning paljud neist käivad siiani tänuvisiite tegemas, et toredat raviaega meenutada või erialavaliku eest tänada. Nimelt on ta hea inimesetundja ning seetõttu suutnud nii mõnegi hääle- või muu kõneprobleemiga nooruki sobivama eriala juurde suunata.
Tal on hea oskus kiiresti ümber lülitudes hallata nii lapsi kui täiskasvanuid. Täiskasvanud on oma probleemile leevendust saanud või paranenud nii tema professionaalsuse kui ka mõnusa elutarkuse abiga.
Tema juures on olnud praktikal väga palju tudengeid, mis on toonud talle hulga sõbralikke kolleege. Lisaks on ta aastaid väga veenvalt lugenud kõneprobleeme tutvustavaid loenguid arstiteaduskonna tudengitele, misjärel on pärast loengusarja lõppu jälle mõni kõnehädaline noor tohter logopeedi ukse taga. Ikka selleks, et olla tulevikus oma patsiendiga suhtlemisel arusaadav. Ta on aastaid erinevate erialaarstidega koostööd teinud ning seetõttu nad teatavad ja oskavad nii tema kui ka teiste logopeedide poole pöörduda.
Ta on olnud paljude alguste juures. Pärast ülikooli lõpetamist sõitis ta koos Luule Jankovskiga Moskvasse hääleteraapia kursusele, et alustada Tartus häälehäirega patsientide ravi. Koostööst LOR arstide dr. Siirde (seenior) ja dr. Särgavaga sai ta suurepärase kogemus häälehäirega patsiendi käsitlemiseks/raviks.
Ta oli aktiivne polikliinikute logopeedide töö korraldamisel juba enne Logopeedide Liidu/Ühingu loomist. Ka sel ajal tuli jälgida nii kutsetöö kvaliteeti kui eetikat. Ta alustas TÜK Kliinikumis koostöös dr. Kalniniga huule- ja suulaelõhedega laste konsulteerimist ja rehabiliteerimist ning jätkas seda hiljem koos dr. Sootsiga. Ta on olnud kutsekomisjoni eelkäija, s.o. Atesteerimiskomisjoni üks loojaid ning oli Kutsekomisjoni liige kuni viimase ajani. Kui 2000. aastal saabus Eestisse kohleaarne implantatsioon, siis oli ta nõustamas ja toetamas esimesi retsipiente, kes seda jällegi tänuga meenutavad. Töö implanteeritutega kestab tänaseni. Ta on professionaalne, usaldusväärne, suurte kogemustega ning kindlate seisukohtadega. Tal on suurepärane oskus patsienti kiiresti ja tervikuna tajuda ning kohe ka lahendusi pakkuda. Koostööaltid patsiendid on saanud abi ja on tänulikud.
Aasta tegija ja tegu Eesti logopeedias 2015
Logopeed Kadri Mölder ja tema praktilise suunitlusega raamat “Kui aju puhkab”
Pärast õnnetust või haigust ajukahjustusega silmitsi seistes võib tunduda, et kõik on läbi ning endist elu enam tagasi ei saa. On tõsi, et ajukahjustusega inimese ja tema lähedaste jaoks muutub elu suurel määral, kuid see ei tähenda, piltlikult öeldes, et kindad on igaveseks varna riputatud. Teadlik taastumine, sihipärane tegutsemine, eneseusk ja lähedaste tugi aitab muuta väga palju. Vahel isegi sel määral, et kindad saab taas varnast võtta.
Ajukahjustus ei ole lõpp. Pigem on see väljakutse, millega ühisel jõul on kergem hakkama saada. Sellel teel ongi antud raamat praktiliseks ja kogemustega teejuhiks.