Peaaegu kümne aasta jooksul olin ühel või teisel põhjusel seotud logopeedide ühingu liikmete nimekirjaga – mõtlesin nimedest ja nende taga peituvatest inimestest. Näiteks torkas silma, et palju oli K-tähega perekonnanimesid. Kõige huvitavam oli aga minu jaoks nimede tähendus. Oli lihtsalt arusaadavaid nimesid ning omapärase kõlaga ja ka võõrapäraseid nimesid. Sellest ajast alates ei ole muutunud kaks asja: Eesti on alati väike riik ja logopeedia on teadus, millest võiks alati rohkem rääkida.

Viimaste aastate üks eneseteadvust tõstvam raamat on minu jaoks olnud V. Mikita „Lingvistiline mets”. Tekkis soov uurida, kas logopeedide ühingu liikmete perekonnanimedes on mingi seaduspära. Kas nimi võiks viidata meie elukutsele, kas nimes kajastub eestlaste looduslähedus või kas leidub meie vahel midagi ühist? Väljundiks sobis minu meelest imehästi CPLOL’i (Comité Permanent de Liaison des Ortophonistes-Logopèdes de l’UE) kevadine teaduskongress. Rääkisin oma mõttest algul Birgit Kaasikule, kes leidis selle samamoodi huvitavana, nii sündis mõte teha visuaalselt eristuv plakat.
Leidsime raamatukogust perekonnanimede semantika alusel rühmituse ning alustasime tööga. Tähendusest arusaamise huvides küsitlesime ühingu liikmeid nimede päritolu ja tähenduse kohta, samuti otsisime tähendust veebilehekülgede kaudu. Kui nimele tähendust ei leidnud, otsisime 30-aastate eestindatud nimede algupäraseid variante ning võtsime tähenduse kandjaks varasema nime. Võõrapärased nimed tõlkisime vajadusel ise. Liitsõnade puhul arvestasime viimase sõnaga. Nii läksid puude ja metsa rühma Heinsalu, Raudsalu, Künnapuu, Maripuu, Reinmets, aga ka puu osa Brin (prantsuse keeles oks). Samas Pähkel ja Mandel läksid loodusliku vilja rühma. Meie analüüs on kantud meeleolukast loodusläheduse tunnetusest ning võib sisaldada üksikuid vigu, kindlasti sisaldab arutelu kohti, sest meid huvitas eelkõige tendents ja igapäevatööst erinev väljund. Ootasime, et ülekaaluka enamuse saame loodusega seonduvaid nimesid, loodus sai ka graafiliselt esile tõstetud. Oleks oodanud rohkem inimese aitamise, eneseväljenduse, mõistmise, kuulamise ja loovuse teemalisi nimesid. Nimetatute alla kuulusid näiteks Lukanenok (hea ja suur), Laul, Uuring, Balabanova (lobiseja).  Oli suursuguseid nimesid: Engel, Saalomon, Lazarus, Silvan, Nigul, Märtens. Palju oli toredaid kohanimesid: Umbsoo talust-> murdes Umbsu -> Kumpsu -> Kumpus -> Kompus; Lepikeste külast -> Lepisk; Halli talu-> Haller, Viiburi linna lähedalt Virkunen, Hiiumaalt Emmastest Kibus (kibuvits), Noarootsist Kliss jt. Saime teada ka uusi vahvaid sünonüüme: näiteks Laar (koduhaldjas) ning Sutt (merekala). Mõiste alla rühmitasime muuhulgas kaks põneva saamislooga nime. Patriootilise taustaga perekonnapea Leo Peeter Kreenmann eestindas abikaasade ühisotsusena nime Kulluseks, seejuures oli valikukriteeriumiks nime kõla ja lühidus. Nimi Siibak on prof Veski tõlgendusena alamsaksa keelest tulenev swie back ehk kaks korda küpsetatud. Tore perekondlik pärimus!

Võib-olla kõnetaksid logopeedide neiupõlvenimed rohkem, seega edasisi uurimisvaldkondi on. Rakenduslingvistika konverentsil saime ka teada, et professor P. Päll alustab just perekonnanimede raamatu kirjutamisega ning et äsja valmis kohanimede raamat. Rõõm on teada, et nimede teema on just hetkel aktuaalne. Käesolev töö oli tõlgendus inimestelt, kes igapäevatöös iga eneseväljenduse üle rõõmustavad ning kellele julguse andis V. Mikita, kelle metsausku me Kaasiku ja Tammisega oleme.

Tänan kõiki, kes plakati teostamist toetasid (nh kunagisest logopeedist keeleteadlast ja emakeele õpikute autorit Helin Puksand’it).

Veronika Raudsalu

Plakatiga on võimalik tutvuda SIIN.

Tartu Ülikooli kaks aastat kestnud projekti “Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks“  käigus kohandati kolm ja koostati kaks hindamisvahendit koolieelses eas lastele.

Projektijuhi Pille Häidkindi sõnul nõuab hindamisvahendite tegemine tublisti aega ja ressursse, aga on hädavajalik, et kindlustada vahendite usaldusväärsus igale inimesele, kes vahendit igapäevatöös otstarbekohaselt kasutama hakkab.

Laste kõne arengu hindamiseks kohandati kaheaastastele lastele MacArthur-Bates’i Suhtlemise Arengu testi lühiversioon ja loodi 3-4 aastaste laste kõnetest. Mõlemad võimaldavad eristada kõnepuude riskiga lapsi eakohase kõnearenguga lastest.

Kolme- kuni nelja-aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks koostati lasteaiaõpetajatele küsimustik, mille abil saab eristada sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste poolest eagrupist eristuvaid lapsi.

Kognitiivsete protsesside esmaseks hindamiseks kohandati Strebeleva metoodika, mis on Eestis autori loal juba pikemat aega levinud, kuid siiani puudus ülevaade siinsete laste normikohase soorituse kohta. PEP-3 test on projekti raames välja valitud hindamisvahenditest kõige mahukam ning hõlmab nii kognitiivseid, sotsiaalseid, verbaalseid kui ka motoorseid oskusi. Test kohandati ja see võimaldab planeerida õpetust lastele, kes eagrupist oluliselt eristuvad ning tavalise õppekavaga toime ei tule.

Lisaks viidi projekti raames läbi kaks infopäeva ja seitse koolituspäeva lasteaiaõpetajatele, et teavitada tulevasi vahendite kasutajaid, erialaliitude esindajaid, ministeeriumite ametnikke ja koolitajaid.

Lisainfo:

http://www.ht.ut.ee/et/teadus/vahendite-loomine-kohandamine-eelkooliealiste-laste-arengu-hindamiseks

Autorid Hilve Kivipõld-Verbitskas ja Kristiina Kunto on pidanud laste kõnearengu toetamisel silmas süsteemsust: sõna – sõnaühend – baaslause – lihtlause.

Õppemänge mudilastele saab soetada ettetellimisega.

Rohkem infot ja tellimine SIIT.

Ilmunud on trükisoe logopeediline materjal „Oh seda S-i! Mängud s-hääliku õige hääldamise kujundamiseks“, mille autoriteks on Margit Alberg, Kaire Leetsar ja Signe Raudik.

Lühitutvustus:

Süstematiseeritud õppematerjal toetab s-hääliku õige häälduse kujundamist ja kinnistamist koolieelikutel. Komplektis on kokku 59 harjutust ja mängu, mida saab kasutada logopeedilise töö erinevatel etappidel – alates s-hääliku hääldamise uurimisest kuni automatiseerimiseni. Materjali saavad kasutada nii logopeedid, eripedagoogid, lasteaiaõpetajad kui ka lapsevanemad, et aidata kaasa lapse õige häälduse kujunemisele. Komplekt koosneb juhendraamatust, mängualustest ja väljalõigatavatest piltidest ning kaartidest. Komplekt on pakendatud karpi.

Ühe komplekti hind on 30 € (lisandub saatmiskulu vastavalt Omniva hinnakirjale).

Vaata lähemalt SIIT.