Häälehäireid nimetatakse ka düsfooniaks (ingl voice disorders, sks Stimmstörungen, sm äänihäiriöt).
Kuidas häälehäire avaldub?
Häälehäire ulatus ja raskusaste võib olla väga erinev. Kõige äärmuslikum on täielik häälekadu ehk afoonia, mida esineb harva. Enamasti avaldub häälehäire erineva raskusastmega häälekvaliteedi halvenemisena. Hääle omadused, mis võivad olla kahjustunud, on: hääle üldine kvaliteet (nt kähe/käre hääl), kõrgus (nt lapselikult kõrge hääl täiskasvanul), valjus (nt tasane hääl), dünaamika (kontroll hääle kõrguse ja valjuse muutmisel), stabiilsus (nt hääl väsib), resonants (nt ninakõla). Hääle kurnatuse korral esinevad samad tunnused, mis kurgu- või neelupõletikugi puhul: kurk on kibe, neelatamine on valus, pingetunne kõripiirkonnas. Lisaks nõuab kõnelemine pingutamist, esineb köhaärritus, väsimustunne, hääl katkeb, tekib õhupuudus. Kui kurnatus kordub või hääl jääb ära (2-3 nädalaks), on tegemist häälehäirega.
Miks häälehäire tekib?
Häälehäire põhjus võib olla sünnipärane (nt suulaelõhe), hingamissüsteemi või kõripiirkonna trauma (nt hingamistoru paigaldamise tagajärjel), süsteemne haigus (nt Parkinsoni tõbi), kõri mõjutav haigus (nt papilloomviirus). Sagedasim häälehäire põhjus on siiski hääle väärkasutamisest tingitud häälekurdude trauma. Hääle väärkasutamine on kas hääle liialt palju ja valju kasutamine või ebaefektiivne/vale kasutamine. Häälehäire kujunemisele aitavad kaasa halb rüht/sundasendis töötamine, saastunud õhus/müras rääkimine, tervist kahjustav elustiil/harjumused, haigused (nt reumatoidartriit), mõned ravimid (nt ß-blokaatoreid sisaldavad ravimid).
Kui sageli düsfooniat esineb?
Häälehäirete esinemissagedus erinevates vanusegruppides on kõrge: häälega esineb probleeme 11-30%-l täiskasvanutest (nt õpetajatest on hääleprobleeme koguni 60%-l) ning 6-11%-l lastest (mõnede uurijate hinnangul koguni kuni 21,6%-l).
Kuidas düsfooniat diagnoositakse?
Häälehäire diagnoosi paneb/kinnitab enamasti kõrva-nina-kurguarst. Logopeed hindab hääle omadusi, hääle kestvust, kõnehingamist, artikulatsiooniaparaadi liikuvust, kõrilihaste seisundit.
Millised on düsfoonia ravivõimalused?
Hääl vajab ravi, kui kõripiirkonnas esineb sageli vaevusi (nt krooniline larüngiit), hääle omadused on muutunud (nt hääl on kähe, jõuetu, kare, ragisev rohkem kui 2-3 nädalat) või kui hääle tekitamine on väsitav. Logopeedi juhendamisel õpib häälehäirega patsient vältima hääle väärkasutamist, õpib oma häält ökonoomsemalt kasutama, arendab hääle omadusi. Olulisel kohal on õige kehaasendi leidmine, liigutuste ja kõne omavahelise koordinatsiooni arendamine. Lisaks kuulub teraapia juurde õige kõnehingamisharjumuse kujundamine ning sobiva häälekõrguse leidmine.
Kuidas häält hoida?
| Häälele on hea: | Häälele on halb: |
| Piisavas koguses vee joomine Niiske õhk (toa õhutamine) Kurgu ja/või kukla-õlapiirkonna lõõgastamine Pehmelt rääkimine Müras kõnelemise vältimine Sosistamise vältimine |
Kohv, väga kuum/külm või väga vürtsikas toit/ jookSuitsune, tolmune või kuiv õhk Kurgu kuristamine
Suitsetamine Kange alkohol (tuimestatud kõri on vastuvõtlikum kahjustustele) Seedehäired, kõrvetised |
Kasulikku lugemist:
https://www.logopeed.ee/et/nouanded/139-nouanded/haeaelehaeired
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/voicedisorders.html