Kogelus (ingl stuttering, stammering, sks stottern, sm
änkytys) on kõnehäire, mida iseloomustavad tavapärasest sagedamini või tugevamal kujul esinevad katkestused kõnevoolus. See algab tavaliselt varases lapseeas, harilikult 2. – 5. eluaastal. Lastel esineb sageli ka kõne arenguga kaasnevat sujumatust ehk füsioloogilist kogelust, kuid need lapse kõne arenguga seotud kogeluselaadsed ilmingud kaovad tavaliselt 2 – 6 kuu jooksul.
Kuidas kogelus avaldub?
Katkestused ehk kõnetakistused kõnevoolus võivad ilmneda hääliku- või silbikordustena (p-p-p-punane või pu-pu-pu-punane), hääliku venitustena (vvvvvvõti) või blokkidena, mille korral pole inimene antud hetkel suuteline häält tekitama ja soovitud sõna välja ütlema. Kogelusega võivad kaasneda muutused hingamisrütmis, kaasliigutused (nt näogrimassid), silmside vältimine, hirm rääkimise ees.
Miks inimesel tekib kogelus?
Kogeluse põhjuseks peetakse mitmete füsioloogiliste, psühholoogiliste ja keskkondlike faktorite koosmõju. Oluline koht on kogeluse korral pärilikkusel.
Kui levinud on kogelus?
Kogeluse esinemissageduseks on täiskasvanute hulgas ligikaudu 1%, eelkooliealiste laste hulgas umbes 4%. Lapseeas esineb kogelust võrdselt nii poiste kui tüdrukute hulgas, täiskasvanueas on kogelejaid meeste hulgas neli korda sagedamini kui naiste hulgas.
Kuidas kogelust diagnoositakse?
Laste puhul on logopeedilise uuringu esmaseks eesmärgiks hinnata iseenesliku paranemise tõenäosust ja kõneravivajadust. Kogeluse uuringu käigus hinnatakse kõnetakistuste tugevust, vorme ja esinemissagedust. Hinnatakse inimese reaktsioone kogelusele: kõneolukordade vältimist, kaasnevat pinget ja kaasliigutusi kogelusest ülesaamiseks, hoiakuid oma kõne ja suhtlemise osas. Samuti selgitatakse välja kogeluse mõju inimese toimetulekule ning võimalikke keskkondlikke mõjutusi.
Millal on kõneravi näidustatud?
- kui lapse kogelus on kestnud üle 6 kuu
- kui lapsel esineb samaaegselt muid kõnehäireid või kaasliigutusi
- kui laps või tema vanemad on kogeluse tõttu väga mures
- kui suguvõsas on ka varasemalt esinenud kogelust
Millised on kogeluse teraapiavõimalused?
Kõneravi sisu sõltub esmajoones vanusest, kogeluse raskusastmest ja eripäradest. Laste kogeluse eesmärgiks on lapse kasvukeskkonna kujundamine võimalikult sujuvat kõnet toetavaks. Tugeva kogeluse korral kasutatakse paremate ja kergemate kõnelemise viiside, kõnetehnikate õpetamist ja harjutamist. Raviplaan koostatakse alati individuaalselt. Kõneravi peetakse õnnestunuks, kui inimene on suuteline liigse pingutuseta suhtlema erinevates olukordades, kogeluse sagedus ja/või tugevus ning kaasnevad negatiivsed tunded on vähenenud.
Nõuanded kogelejaga suhtlemisel:
- Räägi oma tavalisel moel, säilitades normaalset silmsidet.
- Väldi sõnade või lausete lõpetamist või etteütlemist. Aitamine on tavaliselt hoopis segav ja suurendab kogelejas tunnet, et rääkimisega peab kiirustama. See teeb kokkuvõttes kõnelemise veelgi raskemaks.
- Anna kogelejale piisavalt aega ütluste lõpetamiseks, täpsustuste tegemiseks. Kogelejal on lihtsam rääkida inimesega, kelle kõnetempo on rahulik.
Loe lühikest ülevaadet ka arütmilise kõne kohta
Kust kõnevoolavushäirete korral abi otsida?
Esmast nõu küsida perearstilt, kes suunab vajadusel logopeedi konsultatsioonile. Logopeedid töötavad suuremates haiglates ja polikliinikutes, paljudes koolides ning lasteaedades.
Eravastuvõttu pakuvate logopeedide kontaktid Tallinnas ja Tartus