Vaeghäälduse ehk düslaalia (ingl articulation disorder, sks dyslalie, sm artikulaatiohäiriö) puhul hääldatakse valesti üht, harvem ka mitut häälikut, kuid kõne üldine areng on eakohane.
Miks laps ei häälda õigesti?
Vaeghäälduse põhjuseks võib olla harjumus või eeskuju hääliku vales häälduses. Düslaaliat põhjustavad hambumusanomaaliad, hammasterea- ja lõualuu anomaaliad. Vaeghäälduse teket soodustab hääldusaparaadi üldine lihaste nõrkus ja ebaküpsus ning ka üldine kesknärvisüsteemi nõrkus.
Kui sageli vaeghääldus esineb?
Vaeghääldus on lastel kõige sagedamini esinev kõneprobleem. Uurimuste kohaselt esineb seda 25-30% koolieelikutest. 17-20% 1.-2. klassi õpilastest ning 1% vanemate klasside õpilastest. Kõige rohkem esineb S- ja R-hääliku vaeghääldust: need on ka motoorse soorituse poolest kõige keerukamad häälikud ja võivad kõnesse hiljem tekkida. Vaeghääldust võib esineda ka ülejäänud kõnehäälikute puhul.
Kuidas vaeghääldust diagnoositakse?
Kuni 3-aastase lapse kõne ei ole vaeghääldus. Kõne on sel perioodil alles arenemisjärgus. Vaid mõningatel juhtudel võib see üle minna kõnedefektiks. Ka palatalisatsioon häälduses (vrdl palk – palga, palk – palgi) peaks kaduma 4. eluaasta lõpuks. Häälikute korrigeerimisega tegeleb vaid selleks välja õppinud spetsialist – logopeed. Logopeed hindab häälduselundite (huuled, keel, hambad, hambasombud, kõva suulagi, pehme suulagi, kurgunibu, neelu tagasein ja kõri) asendit, toonust ning nende liigutuslikku täpsust ja koordinatsiooni häälduses, samuti häälikute moodustusviisi ja –koha õigsust.
Milline on raviprognoos?
Prognoos düslaalia puhul on peaaegu alati hea. Õigeaegse järjekindla kõneteraapiaga omandab laps õige häälduse täielikult. Ka nooruk või täiskasvanu võib visa töö tulemusel edukalt vaeghäälduse seljatada.
Kasulikku lugemist: