Kaitstud 2024. aastal:
- Eichhorn, K., Juur, A. (2024). Väldete taju arengulise keelepuudega ja eakohase arenguga koolieelikutel.
- Kase, K. (2024). Seosed düsartriaga täiskasvanute kõne arusaadavuse ja mõistetavuse vahel.
- Markna, H.-L., Ruukel-Ikkonen, K. (2024). Vokaalide hääldus eesti keelt kõnelevatel arengulise kõneapraksia ja fonoloogilise häälduspuude kahtlusega lastel.
- Saar, S., Urmann, K. (2024). Hääldusvigade ebapüsivuse avaldumine ja hindamine 4–6-aastastel eesti keelt kõnelevatel lastel.
- Schifrin, L. (2024). Kiiritusravijärgsed muutused profülaktilisi neelamisharjutusi sooritavate suuneeluvähiga patsientide neelamisfunktsioonis: tegevusuuring seitsme patsiendi näitel.
- Sepp. E. (2024). Funktsionaalse lugemisoskuse kujunemist toetavad teabetekstid ja õpiülesanded II kooliastmes teksti mõistmisega raskustes olevatele õpilastele.
- Valk-Vaht, A. (2024). Kuulamis- ja kommunikatsioonioskuste areng ajutüve implantaati kasutaval lapsel: juhtumiuuring.
Kaitstud 2023. aastal:
- Helstein, T. (2023). Rossetti suhtlemise arengu testi prooviuuring ja valideerimine: 18-24 kuu vanuste laste mängu ja mitteverbaalse kommunikatsiooni oskuste arengu hindamine.
- Kaljujärv, K., Kõiv, K. (2023). Lapsevanemate teraapiasse kaasamine lasteaialogopeedide praktikas.
- Koroleva, D. (2023). Rossetti suhtlemise arengu testi prooviuuring ja valideerimine: 18–24-kuu vanuste laste ekspressiivse ja retseptiivse kõne arengu hindamine.
- Kõiv, D., Muru, M. (2023). Nimetamistesti väljatöötamiseks esialgse stiimulmaterjali koostamine ja piloteerimine tervete katseisikutega.
- Labent, A. (2023). Keelepuude märkamine kakskeelsetel lastel: sõnavaratesti prooviuuring.
- Põldsepp, P. (2023). Kõne arusaadavust hindava Chapel Hill Multilingual Intelligibility testi eestikeelne (CHMIT-Est) versioon.
- Rannut, T. (2023). Rossetti suhtlemise arengu testi kohandamine Eestis: prooviuuring 30–36-kuuste lastega.
- Sirel, H. M., Tuunas, E. (2023). Keelepuude märkamine kakskeelsetel lastel: testikomplekti prooviuuring.
- Suurorg, K. (2023). Eesti keelde tõlgitud FOCUS küsimustiku valideerimine.
- Tuulik, A. (2023). Kommunikatsioonile suunatud lähedasi kaasav sekkumine afaasia teraapias: sekkumisuuring ühe uuritavate paari näitel.
- Tõnts, T., Vest, K. (2023). Düsartriaga inimeste kõne arusaadavuse hindamine: eestikeelse lauselise stiimulmaterjali väljatöötamine.
Kaitstud 2022. aastal:
- Juhkam, J., Tooming, H. (2022). Kooliõpilaste narratiivide mikro- ja makrostruktuuri hindamine keelepuude diagnostikas MAIN-testiga.
- Nikkinen, K. (2022). Token-testi eestikeelse lasteversiooni (TTFC-2) piloteerimine.
- Palikova, O. (2022). Kõne arusaadavuse hindamine omandatud düsartriaga eestikeelsetel patsientidel.
- Randoja, H. (2022). Pooleteise- kuni kolmeaastaste eesti laste grammatiliste vormide kasutamine vanemate hinnangute alusel.
- Tereštšuk, V. (2022). Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks: ükskeelsete arengulise keelepuudega ja eesti-vene kakskeelsete laste võrdlus.
Kaitstud 2021. aastal:
- Baranin, S. (2021). Kogeluse raskusastme hindamine SSI-IV ja Lidcombe Program’s SRS-i alusel: tulemuste võrdlus.
- Fil, O. (2021). Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks: ükskeelsete ja eesti-vene kakskeelsete laste võrdlus.
- German, K. (2021). Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks: eesti-prantsuse simultaansete kakskeelsete ja eesti ükskeelsete laste võrdlus.
- Karpuhhin, A., Toom, K. (2021). Akustilise hääle kvaliteedi indeksi (AVQI) versiooni 03.01 valideerimine eesti keele jaoks.
- Kuuse, K., Sirel, R. (2021). Narratiivi loome oskused Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega patsientidel.
- Mõttus, K., Paulus, A. (2021). Narratiivi mikrostruktuuri hindamine keelepuude diagnostikas kooliõpilastel.
- Orov, R. (2021). Insuldist tingitud düsfaagia avaldumine ja teraapia: tegevusuuring kolme patsiendi näitel.
- Pikkat, K. (2021). Afaasiaga insuldihaigete tava- ja teadusmõistete kasutamine.
- Pree, K. (2021). Pseudosõnade testi sobivus ükskeelsete ja kakskeelsete laste keelepuude identifitseerimiseks.
- Pruul, K., Rämmel, A. (2021). Rossetti suhtlemise arengu testi kohandamine: kognitiivne intervjuu.
- Rivis, E., Uusen R.-J. (2021). Logopeediliste kaugteraapiate läbiviimine COVID-19 leviku ajal.
- Sass, L., Vigel, M. (2021). Afaasiaga isiku funktsionaalne kommunikatsioon lähedasega kolme uuritava näitel.
- Voitk, R. (2021). Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks vene-eesti kakskeelsetel lastel.
Kaitstud 2020. aastal:
- Aadla, G. (2020). Juhtumiuuring: simultaanse kolmkeelsusega (eesti-läti-soome) 5-aastase poisi ja 6-aastase tüdruku eesti keele oskused.
- Aria, C. (2020). Kõne nasaleerituse astme seos tsefalomeetriliste parameetritega Eesti huule-suulaelõhedega lastel.
- Grihin, L. (2020). Pseudosõnade test keelepuude määramiseks: prooviuuring.
- Koop, K. (2020). Logopeedide keelekasutus töös keelepuudega lastega.
- Köster, A. (2020). Erineva sagedusega Voice Massage teraapia efektiivsus funktsionaalse häälehäire korral.
- Rumm, L. (2020). Lasteaiaõpetajate kõnekasutus kõne arengu hilistusega lastega raamatut vaadates.
- Sarapuu, K. (2020). Juhendmaterjali koostamine 2–3-aastase kõnearengu hilistusega lapse suhtlemise ja kõne arengu toetamiseks.
- Süvaorg, S. (2020). Kilpnäärme operatsiooni eelsete patsientide hääle- ja neelamishäired.
- Zaletajev, K. (2020). Veebitugi kirjaliku kõne eel- ja esmaste oskuste kujundamiseks koolieelses eas.
- Taim, K. (2020). Dünaamilise magnetresonantstomograafia kasutamine velofarüngeaalse düsfunktsiooniga patsientide ravi planeerimisel: kõnelise stiimulmaterjali ja mõõtmisparameetrite väljatöötamine.
- Uibo, T. (2020). Huule- ja/või suulaelõhedega 9-12 aastaste laste rahulolu elukvaliteediga.
- Urmet, G. (2020). Pilootuuring: Akustilise hääle kvaliteedi indeksi (AVQI) versiooni 02.03 valideerimine eesti keele jaoks.
- Vandler, A. (2020). Bimodaalse kakskeelsusega koolieelikute keelelised oskused.
- Ülviste, A. M. (2020). Suhtluskoostöö hindamine: tegevusuuring keelepuudega laste ja nende vanemate näitel.
Kaitstud 2019. aastal:
- Akkaja, G. (2019). Veebitugi häälduse arengu toetamiseks koolieelses eas.
- Kabun, K. (2019). Võru keelepesa laste võru keele oskus.
- Lillemets, M. (2019). Parkinsoni tõvega inimeste hääleteraapiad: LSVT eLOUD® kaugteraapia ja grupiteraapia rakendamine.
- Meriloo, J. (2019). 3–4-aastaste laste kõnetesti normide ja läbiviimise protsessi kontrollimine.
- Petrovits, M. (2019). Pildiseerial kujutatud sündmuse mõistmine autismispektri häirega ja spetsiifilise kõnearengu puudega 1.–2. klassi lastel.
- Sepp, K. (2019). Düsartriaga täiskasvanute kõne hindamine ja kõne tunnused: videopõhine õppematerjal.
- Sprenk, E. (2019). Suulaelõhega laste kõneteraapia: sekkumisuuring kolme lapse näitel.
- Tomson, A. (2019). Suktsessiivse kakskeelsusega koolieelikute jutustamisoskuse hindamine.
- Vallas, H. (2019). Lugemiskoera kaasamine 2. klassi lugemisraskustega õpilaste õpiabitundidesse – mõju õpilaste lugemistehnilistele oskustele, enesekontrollioskusele, lugemismotivatsioonile ja enesehinnangule.
- Varul, S. (2019). Logopeedi roll müofunktsionaalse teraapia meeskonnas.
Kaitstud 2018. aastal:
- Hirv, L. (2018). Laste suhtlemisoskuse hindamine kommunikatsioonioskuste küsimustiku (CCC-2) abil.
- Käärik, K. (2018). Kõne sujuvuse häire avaldumine klatteri ja kogeluse korral. Võrdlev juhtumiuuring.
- Lind, H., Vaher, A. (2018). Insuldihaigete raskused ebatavalise struktuuri ja sisuga teksti vahendamisel.
- Robam, K. (2018). Kolmeaastaste laste kõne arengu taseme esmane hindamine ja eakohase kõne arengu ning kõne arengu hilistusega laste eristamine ECDI-III põhjal.
- Sampka, E. (2018). 3–4-aastaste laste kõne testi sensitiivsus ja spetsiifilisus.
- Tolmusk, M. (2018). 3–4-aastaste laste kõnetesti valiidsuse hindamine: tulemuste seos PEP-3 testiga.
- Tõru, L. (2018). Semantilis-pragmaatiliste ja matemaatiliste oskuste hindamine ja arendamine pervasiivse arenguhäirega lapse näitel.
- Vokka, M-H. (2018). Suktsessiivse kakskeelsusega laste koolivalmidus kõne ja keele valdkonna oskuste osas.
Kaitstud 2017. aastal:
- Gololobova, G. (2017). Tavakooli 1. ja 5. klassi ning erikooli (LÕK) 6. klassi venekeelsete õpilaste suulised ümberjutustused: teksti sidusus ja terviklikkus. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Gorjunov, J. (2017). Fiiberendoskoopilise neelamisuuringu usaldusväärsus penetratsiooni ja aspiratsiooni esinemise hindamisel penetratsiooni-aspiratsiooni skaala alusel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Hein, L. (2017). I klassi õpilaste lugemisoskus I õppeveerandil. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Horn, R. (2017). Nasaleerituse hindamine Eesti laste kõnes. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Kabel, M. (2017). Larüngofarüngeaalse refluksi mõju patsiendi hääle kvaliteedile. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Lahtein, M. (2017). Keelepuudega suktsessiivsete kakskeelsete koolieelikute jutustuste mikrostruktuuri tunnused. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Leljavina, A. (2017). Spetsiifilise kõnearengupuude väljaselgitamine kakskeelsetel lastel dünaamilise hindamise teel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Lilleoja, L. (2017). Õpetajate poolt 3–4-aastaste laste sotsiaalsetele oskustele antud hinnangute seos lapse kõne arengu ja kasvukeskkonnaga. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Lohu, S., Viigand, M. (2017). Insuldihaigete aktivatsiooni- ja pidurdusprotsesside toimimine ning seosed nimisõnalise leksikaga. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Muts, E. (2017). Eakohase arenguga 15- ja 16-aastaste laste tekstiloome: suuline jutustamine ja kirjalik loovtöö pildiseeria järgi. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Numa, J. (2017). Suulaelõhega laste hääle akustilised omadused. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Pirk, T. (2017). 3–4-aastaste laste kõnetesti konstruktivaliidsuse hindamine: kõnetesti tulemuste seos Strebeleva uurimismetoodika tulemustega 4-aastaste laste näitel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Sharma, Y. (2017). 3–4-aastaste laste kõnetesti konstruktivaliidsuse hindamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Väinsalu, M. (2017). Tegu- ja nimisõnavormide kasutamine 3 – 4-aastastel simultaansetel kakskeelsetel lastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
Kaitstud 2016. aastal:
- Hansen, M-A. (2016). Lauseloome hindamine 3-4-aastastel lastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Kasela, H. (2016). II- ja III-välteliste sõnade õigekirja sõltuvus naabersõnadest. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Kolk, L., Vels, L. (2016). Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega patsientide pragmaatiliste oskuste kirjeldamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Kukk, H. (2016). Enesekordused mõõdukas staadiumis Alzheimeri tõvega isiku suulises vestluses. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Laidra, M. (2016). Neuroloogiliste haigustega täiskasvanute neelamisfunktsiooni kliinilise hindamise ja videofluoroskoopilise uuringu tulemuste võrdlus. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Malinen, M. (2016). J. Strebeleva psühholoogilis-pedagoogilise hindamismetoodika 5-aastaste laste jutustamisülesannete standardiseerimine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Mõttus, M. (2016). Afaasiaga insuldihaigete nimetamisraskuste kirjeldamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Nõmmik, K. (2016). Vältevead omandatud kõneapraksia ja afaasiaga isikute kõnes. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Parts, D. (2016). Samasisuliste lauserühmade äratundmise oskused lihtsustatud õppekava järgi õppivatel V, VII ja IX klassi õpilastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Pärn, P. (2016). Teksti mõistmine 5-6-aastastel lastel pildiseeria toel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Salumets, K. (2016). Kõne ja tunnetustegevuse arengu seosed 3- ja 4-aastastel kõnearengu hilistusega lastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Tamm, A. (2016). Lause tähenduse ja mõtte mõistmine 5-6-aastastel autismispektri häirega lastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
- Tuul, H. (2016). 3-4-aastaste laste kõne testi käändevormide moodustamise ja sõnavara ülesannete valiidsuse ja reliaabluse hindamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
Kaitstud 2015. aastal:
- Kõiv, P. (2015). Kogelusteraapia 4-5 aastaste lastega: tegevusuuring 2 lapse näitel. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
- Küttim-Rips, A. (2015). Kohandatud Mississippi afaasia sõeltest kõne esmase hindamise vahendina insuldi ägedas faasis. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
- Leetsar, K. (2015). PEP-3 testi kõneülesannete sobivus 1-6-aastastele eesti lastel. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
- Pikk, S. (2015). 3–4-aastaste laste kõnetesti väljatöötamine: lauseloomeülesannete reliaabluse ja valiidsuse hindamine. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
- Zakharova, J. (2015). Suktsessiivsete kakskeelsete koolieelikute jutustuste mikrostruktuuri ja keeleliste oskuste seos. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
- Tooming, M. (2015). Nägemisnärvi hüpoplaasiaga 7-aastase lapse siduskõne iseärasused. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
- Undrits, A-L. (2015). Lausungi mõistmisoskuse hindamine 3–4-aastastel lastel. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.