Autor: Keiu Barndõk

Sotsiaalministeeriumi pressiteate.

Mis muutub?

• Alates 1. oktoobrist 2027 läheb rehabilitatsiooniteenuse korraldus Sotsiaalkindlustusameti käest üle Tervisekassale.
• Tervisekassaga saab lepingu sõlmida tervishoiuteenuse osutaja, kellel on kehtiv tegevusluba.
• Logopeed kuulub seaduse eelnõu järgi rehabilitatsiooniteenuse põhimeeskonda.
• Teenusele suunamine muutub lihtsamaks – enam ei pea inimene taotlema puude raskusastet. Pere- või eriarst täidab märkamislehe, mille alusel tervise teejuht hindab vajaduse ja suunab inimese rehabilitatsiooniteenusele. Ravi ja rehabilitatsioon moodustavad edaspidi ühtse terviku.

Eesti Logopeedide Ühing koostöös Eesti Tervishoiu Logopeedide Seltsiga on andnud oma tagasiside seaduse eelnõule ning osaleme ka edaspidi aruteluseminaridel.

Kui sul on antud teema kohta rohkem küsimusi, siis kirjuta meile: eestseisus@elu.ee

Mare Laidra
ELÜ eestseisus
Tervishoiu töögrupi koordinaator

———- Forwarded message ———

Tere!
Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks eelnõu, mille eesmärk on muuta rehabilitatsiooniteenusele jõudmine inimese jaoks lihtsamaks ning kujundada teenus rohkem inimese vajadustest lähtuvaks.
Kavandatavate muudatustega soovitakse vähendada keerulist asjaajamist ning toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ja osalemist igapäevaelus.
Rahvatervishoiu seaduse ja teiste seaduste muudatused (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2027. Enne seda läbib eelnõu Riigikogus tavapärase menetluse ning jätkub ettevalmistustöö muudatuste rakendamiseks.
Eelnõu ja selle menetlusega saab tutvuda siin: Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) – EIS
Parimate soovidega

Eva Kuslap
nõunik
Sotsiaalministeerium

Pressiteade

Sotsiaalministeerium

13.08.2026

Rehabilitatsiooniabi hakkab sõltuma inimese tegelikust vajadusest

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks eelnõu, mis muudab rehabilitatsiooniteenusele jõudmise inimese jaoks lihtsamaks. Edaspidi ei sõltu teenuse saamine puude raskusastmest ega töövõime hindamise tulemusest, vaid sellest, kuidas inimese terviseseisund mõjutab tema igapäevaelu ja kas ta vajab toimetulekuks mitme spetsialisti koostööd.

Praegu ei sõltu rehabilitatsiooniteenuse saamine üksnes inimese tegelikust abivajadusest, vaid ka sellest, kas talle on määratud puude raskusaste, osaline või puuduv töövõime või kas tal on teenuse saamiseks muu seaduses ette nähtud alus. Teenusele pääsemiseks tuleb inimesel läbida mitu hindamist ja esitada Sotsiaalkindlustusametile eraldi taotlus. Seetõttu võib abi viibida või jääda saamata ka siis, kui inimese terviseseisund juba raskendab õppimist, töötamist või igapäevast hakkamasaamist.

Samal ajal pakutakse sarnaseid teenuseid nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonnas. Info inimesele juba osutatud teenuste kohta ei liigu alati piisavalt hästi ning eri spetsialistide tegevused ei pruugi lähtuda ühisest eesmärgist. See põhjustab korduvaid hindamisi ja asjaajamist nii inimesele, ametnikele kui ka teenuseosutajatele.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul peab abi lähtuma inimese elust ja tegelikest raskustest, mitte tema võimest end bürokraatiast läbi murda. “Kui lapsel on arenguhäire või inimene vajab pärast rasket haigust või vigastust mitme spetsialisti tuge, on abi vaja praegu. Mitte alles siis, kui kõik taotlused, hindamised ja menetlused on läbitud. Inimene ega tema lähedased ei peaks kulutama oma niigi nappi jõudu sellele, et tõestada õigust abile ja otsida teed eri asutuste vahel,” ütles Joller.

“Rehabilitatsiooni eesmärk on aidata inimesel oma terviseseisundiga paremini toime tulla – liikuda, suhelda, õppida, töötada ja igapäevaelus võimalikult iseseisev olla. Seepärast seome rehabilitatsiooni tihedamalt tervishoiuga,” lisas minister.

Rehabilitatsiooniteenus on mõeldud inimesele, kelle terviseseisundist, haigusest või vigastusest tulenevad raskused mõjutavad oluliselt tema igapäevaelu ning kelle abistamiseks on vaja eri spetsialistide, näiteks füsioterapeudi, logopeedi, tegevusterapeudi või psühholoogi koostööd. Selle eesmärk on aidata inimesel võimalikult iseseisvalt hakkama saada. Üksnes ühe spetsialisti abi vajadus ei tähenda alati rehabilitatsiooniteenuse vajadust – teenus on mõeldud olukorraks, kus inimese abistamiseks on vaja eri spetsialistide koostööd.

Eraldi taotlust Sotsiaalkindlustusametile enam esitama ei pea

Uue korra järgi ei pea inimene rehabilitatsiooniteenuse saamiseks esitama Sotsiaalkindlustusametile eraldi taotlust. Inimese rehabilitatsioonivajaduse tuvastab perearst, muu eriarst või õde, kes saab ta e-konsultatsiooni kaudu rehabilitatsiooniteenusele suunata.

Rehabilitatsiooniteenuse osutaja hindab inimese olukorda täpsemalt. Seejärel seab rehabilitatsioonimeeskond koos inimesega eesmärgid, koostab tegevuskava ning määrab vajalikud sekkumised, teenuse mahu ja kestuse. Teenuse käigus hinnatakse regulaarselt, kas seatud eesmärkide poole liigutakse ja kas osutatav abi annab tulemusi.

Rehabilitatsiooniteenusega seotud andmed ja teenuse kokkuvõte kantakse tervise infosüsteemi. Nii paraneb info liikumine ning väheneb vajadus sama teavet eri asutustele korduvalt esitada.

Teenust hakatakse korraldama Tervisekassa kaudu

Sotsiaalkindlustusameti korraldatav sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lõpeb 30. septembril 2027. Alates 1. oktoobrist 2027 hakkab uut rehabilitatsiooniteenust tervishoiusüsteemis korraldama Tervisekassa.

Igas maakonnas peab rehabilitatsiooniteenust osutama vähemalt üks haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla. See aitab tagada, et teenus oleks kättesaadav üle Eesti. Haiglate kõrval saavad teenust osutada ka teised nõuetele vastavad tervishoiuteenuse osutajad.

Praegused sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad saavad jätkata, kui viivad oma tegevuse uute nõuetega vastavusse, omandavad vajaliku tervishoiuteenuse tegevusloa ja sõlmivad Tervisekassaga lepingu. Samuti võivad nad osutada osa rehabilitatsiooniteenusest, olles koostööpartneriks nõuetele vastavale Tervisekassa lepingupartnerile.

Inimestele, kellel on 30. septembril 2027 kehtiv sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsus, koostatakse automaatselt uue rehabilitatsiooniteenuse saatekiri.

2025. aastal sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 10 827 inimest. Teenusesaajate hulgas oli 5857 kuni 15-aastast puudega last, 536 kuni 18-aastast KOVi hinnangul abivajavat last, 3899 tööealist ja 576 vanaduspensioniealist inimest.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulud olid 2025. aastal 20,1 miljonit eurot. Rehabilitatsiooniteenuse juba kinnitatud riigieelarvelised vahendid on 2027. aastal 22,3 miljonit, 2028. aastal 26,7 miljonit ja 2029. aastal 29,6 miljonit eurot. Need summad on juba kinnitatud rehabilitatsiooniteenuse baaseelarve, mitte reformist tingitud lisakulu. Teenuse eelarve suunatakse Sotsiaalkindlustusametist Tervisekassale ning rehabilitatsiooniteenust rahastatakse jätkuvalt riigieelarvest, mitte ravikindlustuseelarvest.

Rahvatervishoiu seaduse ja teiste seaduste muudatused on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2027. Sotsiaalministeerium hindab uue rehabilitatsiooniteenuse mõju ja tulemuslikkust hiljemalt 2031. aastal.

Teate edastas

Karin Väljamäe
kommunikatsioonijuht
karin.valjamae@sm.ee

Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee

ESLA president Sahra Mengal annab oma pöördumises teada, et 2027. aasta üleeuroopalise logopeediapäeva tähistamine leiab aset Kopenhaagenis ning ESLA 2027. aastal Portos toimuva kongressi ettekannete kokkuvõtete (abstraktide) üleskutse on avaldatud. Loe lähemalt algsest pöördumisest:

Dear ESLA Members,

I hope you are all doing well.

I am pleased to share that the theme of the next EU SLT Day will be:

“Protecting communication as we age”

EU SLT Day 2027 will be celebrated in Copenhagen, and we look forward to bringing our European community together around this important topic.

Communication remains fundamental throughout life. As we age, changes in health, cognition, hearing, voice, language or swallowing can affect our ability to communicate, participate in everyday life and maintain relationships with others. Protecting communication therefore also means protecting autonomy, social participation, dignity and quality of life.

With an ageing population across Europe, it is increasingly important to raise awareness of the role of speech and language therapists in supporting communication across the lifespan, as well as the need for timely access to appropriate assessment, intervention and support.

More information about EU SLT Day 2027, including the programme and activities in Copenhagen, will follow over the coming months.

I would also like to highlight that the Call for Abstracts for the ESLA Congress in Porto in May 2027 has now been published.

As Chair of ESLA, I strongly encourage all our member associations to share the Call for Abstracts widely with your members and professional networks. Your support in promoting the Congress is extremely important to us and will help ensure strong participation from across Europe.

We hope that the Congress will reflect the breadth of excellent clinical, academic and professional work taking place within speech and language therapy, and we very much hope that your members will contribute by submitting abstracts and joining us in Porto.

Thank you in advance for your continued support of ESLA and for helping us promote both EU SLT Day 2027 and the ESLA Congress 2027.

All the best,

Sahra Mengal
Chair
tel. +45 71623445

Avatud on registreerimine 20. Saffrani aastakonverentsile, mis toimub 25. septembril 2026. Loe programmi js registreerimisinfo kohta täpsemalt algsest kirjast.

Dear Colleagues and Friends,

Registration for the 20th Annual Saffran Conference is now open!

The title of this year’s conference is The Influence of Precision Medicine on Approaches to Rehabilitation of Language and Communication Disorders in Children and Adults. The conference will be held on Friday, September 25th in the Howard Gittis Student Center at Temple University in room 217. Visit our website for the program and speaker and student scholar bios.

The cost of registration to attend the conference is $80.00. Continuing Education Credits (CEU’s) for ASHA members are also available to purchase. For students (Undergraduate to Post-Doctoral Fellows), attendance to the Saffran Conference is free of charge, but you must register online before the meeting. A student code is provided in the online registration. You can register for the Saffran conference here. 

If you have specific access needs, please reach out to us as soon as possible at aphasiarehablab@temple.edu or you can describe your needs on our registration form directly. Although we will make every effort, we cannot guarantee to accommodate access requests that arrive after September 8th, 2026.

If you have any questions about the conference or how to register, you can email aphasiarehablab@temple.edu.

We look forward to having you attend this year’s Eleanor M. Saffran Conference on Cognitive Neuroscience & Rehabilitation of Communication Disorders!

Best,

Dr. Nadine Martin, Dr. Jamie Reilly, and all of us at the Saffran Center

Additional Registration link: https://noncredit.temple.edu/portal/e

Loe täpsemalt algsest kirjast:

The Motor Speech Committee of the International Association of Communication Sciences and Disorders (IALP) are pleased to announce their webinar: 

Title: Using patient-reported outcome measures (PROMs) for treatment goals and outcome measurement in adult motor speech clients

Date: Thursday, 20 August 2026

Time: 15.00 CEST; 21.00 Hong Kong Time

Duration: 60 minutes including Q&A

Abstract:Patient-reported outcome measures (PROMs) are becoming a staple in clinical speech-language pathology services to ensure that client perspectives are included as part of setting treatment goals and documenting meaningful outcomes. As the number of available PROMs grows, clinicians and researchers must ensure that the choice of PROMs to use is evidence-based so the data collected are valid, reliable, and relevant for the specific assessment purpose. This session will provide an overview of key considerations for clinicians and researchers when choosing published PROMs to use, and will also review methods for generating client-specific non-standardized PROMs. Examples of how to use PROMs for writing goals and documenting outcomes will be included. This session is focused on motor speech disorders and includes review of the Communicative Participation Item Bank (CPIB) as a key example, but the information can easily be extrapolated to other populations and instruments.

Speaker: Carolyn Baylor, PhD, CCC-SLP is Professor and Co-Director of the PhD Program in Rehabilitation Science, Department of Rehabilitation Medicine; and Adjunct Professor, Department of Speech and Hearing Sciences at the University of Washington in Seattle, WA, USA. Her research program includes qualitative and quantitative work related to lived experiences, person-reported outcomes, and communicative participation for adults with acquired communication disorders.

Registration : Please reserve your spot by registering using this link.

Join Zoom Meeting

https://polyu.zoom.us/j/88144833789?pwd=yKHnnoY6otvXawLebEu4LcExKDxyme.1

Meeting ID: 881 4483 3789

Passcode: 167845We look forward to seeing many of you.

Warm regards,

Vanessa

Vanessa Ebejer,

Chief Executive Officer