Aasta lasteaialogopeed 2016 on Helve Kukk (Põlva Lasteaed Lepatriinu, Võnnu Lastaed Värvuke)
Aasta koolilogopeed 2016 on Inga Brin (Tartu Hiie Kool)
Aasta meditsiinilogopeed 2016 on Veronika Raudsalu (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla)
Aasta tegu logopeedias 2016 on logopeediaõpiku väljaandmine, tunnustus läheb kõigile autoritele, auhinna hoidjateks on toimetajad Marika Padrik ja Merit Hallap
Õnnitleme kõiki laureaate!
On hea meel teatada, et Tartu Ülikooli Kirjastuselt Ilmus augustis kõrgkooliõpik „Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia“. Õpiku toimetajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud Marika Padrik ja Merit Hallap. Autoriteks on nii TÜ logopeedia õppejõud kui ka logopeedid-praktikud: Marika Padrik, Merit Hallap, Signe Raudik, Aaro Nursi, Riin Naestema, Helena Oselin, Maret Jahu, Jaana Koplimäe, Ulvi Raidla, Inga Brin, Anne Uriko ja Birgit Kaasik. Õpikus käsitletakse kõiki peamisi kommunikatsioonipuudeid ning ka neelamishäireid teaduse viimaste seisukohtade ja Eesti logopeedia parima praktika näitel. Tegemist on eelkõige õppevahendiga tulevastele logopeedidele, kuid käsiraamatuna saavad seda kasutada kõik spetsialistid, kelle töö tulemuslikkus sõltub inimese kommunikatsioonivõimest.
Õpik on müügil raamatukauplustes ja TÜ Kirjastuses (vt http://www.tyk.ee/arstiteadus/00000011864).
Lisainfo:
Marika Padrik, marika.padrik@ut.ee
Merit Hallap, merit.hallap@ut.ee
Peaaegu kümne aasta jooksul olin ühel või teisel põhjusel seotud logopeedide ühingu liikmete nimekirjaga – mõtlesin nimedest ja nende taga peituvatest inimestest. Näiteks torkas silma, et palju oli K-tähega perekonnanimesid. Kõige huvitavam oli aga minu jaoks nimede tähendus. Oli lihtsalt arusaadavaid nimesid ning omapärase kõlaga ja ka võõrapäraseid nimesid. Sellest ajast alates ei ole muutunud kaks asja: Eesti on alati väike riik ja logopeedia on teadus, millest võiks alati rohkem rääkida.
Viimaste aastate üks eneseteadvust tõstvam raamat on minu jaoks olnud V. Mikita „Lingvistiline mets”. Tekkis soov uurida, kas logopeedide ühingu liikmete perekonnanimedes on mingi seaduspära. Kas nimi võiks viidata meie elukutsele, kas nimes kajastub eestlaste looduslähedus või kas leidub meie vahel midagi ühist? Väljundiks sobis minu meelest imehästi CPLOL’i (Comité Permanent de Liaison des Ortophonistes-Logopèdes de l’UE) kevadine teaduskongress. Rääkisin oma mõttest algul Birgit Kaasikule, kes leidis selle samamoodi huvitavana, nii sündis mõte teha visuaalselt eristuv plakat.
Leidsime raamatukogust perekonnanimede semantika alusel rühmituse ning alustasime tööga. Tähendusest arusaamise huvides küsitlesime ühingu liikmeid nimede päritolu ja tähenduse kohta, samuti otsisime tähendust veebilehekülgede kaudu. Kui nimele tähendust ei leidnud, otsisime 30-aastate eestindatud nimede algupäraseid variante ning võtsime tähenduse kandjaks varasema nime. Võõrapärased nimed tõlkisime vajadusel ise. Liitsõnade puhul arvestasime viimase sõnaga. Nii läksid puude ja metsa rühma Heinsalu, Raudsalu, Künnapuu, Maripuu, Reinmets, aga ka puu osa Brin (prantsuse keeles oks). Samas Pähkel ja Mandel läksid loodusliku vilja rühma. Meie analüüs on kantud meeleolukast loodusläheduse tunnetusest ning võib sisaldada üksikuid vigu, kindlasti sisaldab arutelu kohti, sest meid huvitas eelkõige tendents ja igapäevatööst erinev väljund. Ootasime, et ülekaaluka enamuse saame loodusega seonduvaid nimesid, loodus sai ka graafiliselt esile tõstetud. Oleks oodanud rohkem inimese aitamise, eneseväljenduse, mõistmise, kuulamise ja loovuse teemalisi nimesid. Nimetatute alla kuulusid näiteks Lukanenok (hea ja suur), Laul, Uuring, Balabanova (lobiseja). Oli suursuguseid nimesid: Engel, Saalomon, Lazarus, Silvan, Nigul, Märtens. Palju oli toredaid kohanimesid: Umbsoo talust-> murdes Umbsu -> Kumpsu -> Kumpus -> Kompus; Lepikeste külast -> Lepisk; Halli talu-> Haller, Viiburi linna lähedalt Virkunen, Hiiumaalt Emmastest Kibus (kibuvits), Noarootsist Kliss jt. Saime teada ka uusi vahvaid sünonüüme: näiteks Laar (koduhaldjas) ning Sutt (merekala). Mõiste alla rühmitasime muuhulgas kaks põneva saamislooga nime. Patriootilise taustaga perekonnapea Leo Peeter Kreenmann eestindas abikaasade ühisotsusena nime Kulluseks, seejuures oli valikukriteeriumiks nime kõla ja lühidus. Nimi Siibak on prof Veski tõlgendusena alamsaksa keelest tulenev swie back ehk kaks korda küpsetatud. Tore perekondlik pärimus!
Võib-olla kõnetaksid logopeedide neiupõlvenimed rohkem, seega edasisi uurimisvaldkondi on. Rakenduslingvistika konverentsil saime ka teada, et professor P. Päll alustab just perekonnanimede raamatu kirjutamisega ning et äsja valmis kohanimede raamat. Rõõm on teada, et nimede teema on just hetkel aktuaalne. Käesolev töö oli tõlgendus inimestelt, kes igapäevatöös iga eneseväljenduse üle rõõmustavad ning kellele julguse andis V. Mikita, kelle metsausku me Kaasiku ja Tammisega oleme.
Tänan kõiki, kes plakati teostamist toetasid (nh kunagisest logopeedist keeleteadlast ja emakeele õpikute autorit Helin Puksand’it).
Veronika Raudsalu
Tartu Ülikooli kaks aastat kestnud projekti “Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks“ käigus kohandati kolm ja koostati kaks hindamisvahendit koolieelses eas lastele.
Projektijuhi Pille Häidkindi sõnul nõuab hindamisvahendite tegemine tublisti aega ja ressursse, aga on hädavajalik, et kindlustada vahendite usaldusväärsus igale inimesele, kes vahendit igapäevatöös otstarbekohaselt kasutama hakkab.
Laste kõne arengu hindamiseks kohandati kaheaastastele lastele MacArthur-Bates’i Suhtlemise Arengu testi lühiversioon ja loodi 3-4 aastaste laste kõnetest. Mõlemad võimaldavad eristada kõnepuude riskiga lapsi eakohase kõnearenguga lastest.
Kolme- kuni nelja-aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks koostati lasteaiaõpetajatele küsimustik, mille abil saab eristada sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste poolest eagrupist eristuvaid lapsi.
Kognitiivsete protsesside esmaseks hindamiseks kohandati Strebeleva metoodika, mis on Eestis autori loal juba pikemat aega levinud, kuid siiani puudus ülevaade siinsete laste normikohase soorituse kohta. PEP-3 test on projekti raames välja valitud hindamisvahenditest kõige mahukam ning hõlmab nii kognitiivseid, sotsiaalseid, verbaalseid kui ka motoorseid oskusi. Test kohandati ja see võimaldab planeerida õpetust lastele, kes eagrupist oluliselt eristuvad ning tavalise õppekavaga toime ei tule.
Lisaks viidi projekti raames läbi kaks infopäeva ja seitse koolituspäeva lasteaiaõpetajatele, et teavitada tulevasi vahendite kasutajaid, erialaliitude esindajaid, ministeeriumite ametnikke ja koolitajaid.
Lisainfo:
http://www.ht.ut.ee/et/teadus/vahendite-loomine-kohandamine-eelkooliealiste-laste-arengu-hindamiseks