29.03.2025 toimus Prantsusmaal Pariisis ESLA üldkoosolek. Samas linnas, kus pandi alus organisatsioonile, tollal nime CPLOL-i nime all. Viimasel kohtumisel valiti ka uus juhatus. Meil on suur rõõm teatada, et Helje Möller on valitud 2025-2027 ESLA juhatuse liikmeks.
Helje on olnud ELÜ välisdelegaat aastast 2017, olles tunnistajaks ka CPLOL-i uue nime ja kaasaegsema sisu loomisele: European Speech and Language Therapy Association (ESLA). Ta on esindanud Eesti Logopeedide Ühingut ESLA üldkogudel ja kongressidel, kuulunud erialase praktika töörühma, üleeuroopalise logopeediapäeva töörühma ning olnud kongressi sessiooni moderaator.
Suur tänu Heljele senise tehtud töö eest ESLA delegaadina ja edukaid ettevõtmisi juhatuse liikmena!
Meil on suur rõõm jagada uudist tunnustusest, mille üks osa langes ka meie ühingule. Ühest Aaro Nursi arglikust mõttest sai suurem projekt, mis jõudis auhinnani. Palju õnne kõigile, kes näituse loomisele oma panuse andsid!
Tervisemuuseumile omistati 7.veebruaril 2025 muuseumide aastaauhindade gaalal mobiilsetele mininäitustele muuseumiuuendaja auväärne tiitel. Diabeedikool | Eesti Logopeedide Ühing | Tallinna Puuetega Inimeste Koda | Muinsuskaitseamet | Kultuuriministeerium.
Eesti Logopeedide Ühing ja Tervisemuuseum avavad koos uue innovatiivse näituse.
Tähistamaks väärikalt Eesti logopeedia ajalugu ja Eesti Logopeedide Ühingu 35. juubeliaastat, avame koostöös Tervisemuuseumiga uue näituse. Näituse esitlus toimub reedel, 24. novembril kl 10-11 Metropol Spa Hotellis (Roseni 9). Uuenduslikus formaadis mininäitus läheb rändama. Käesoleva aasta lõpuni näeb seda Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Koostöös kolme tervisevaldkonna partneriga arendas Eesti Tervisemuuseum välja moodulalustel mobiilse mininäituse, mis võimaldab väikenäituseid toota paindlikult, jätkusuutlikult ja säästlikult. Rändav ja kergesti paigaldatav mininäitus aitab muuseumil ja koostööpartneritel viia vajalikke teadmisi laiema publikuni üle kogu Eesti. Järgmisena valmivad mobiilsed mininäitused Diabeedikoolile ja Tallinna Puuetega Inimeste Kojale. Eesti Logopeedide Ühingu ja Tervisemuuseumi koostöös valminud moodsat, kompaktset ja sisukat, logopeediat kui iseseisvat eriala tutvustavat näitust on võimalik külastada 2024. aasta jooksul erinevates Eesti paikades. PERH’is saab näitust näha alates järgmisest nädalast kuni käesoleva aasta lõpuni.
“Idee väärikalt tähistada Eesti logopeedia ja Eesti Logopeedide Ühingu tähtpäevi tekkis juba mõnda aega tagasi. Kui ma 2022. aasta lõpus oma väikest poega Artur Johannest Tervisemuuseumi väljapanekute vahel taga ajasin, tabas mind ootamatult heureka-hetk. Jõudsin veendumusele, et meie juubeleid võiks tähistada peagi 100-aastaseks saava Tervisemuuseumiga koos ning korraldada logopeedia ajalugu ja tänapäeva tutvustav näitus,” räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla logopeed ja Eesti Logopeedide Ühingu eestseisuse liige Aaro Nursi. “Olen väga tänulik kõigile selle projektiga seotud inimestele, kes selle idee teostumisse uskusid ja oma aega panustasid! Koostöö muuseumi ja disaineritega sujus hästi. Protsess ise oli huvitav ja arendav. Lõpptulemusega võib väga rahule jääda.”
Eesti Tervisemuuseumi näituste ja kogude juht Jelena Tšekulajeva lisab: “Loodud rändnäitus kuulub mininäituste sarja, mille uuendusliku formaadi arendasid koos disaineritega välja Tervisemuuseum ja tervisevaldkonna ühingud. Ideest esimese näituseni jõudmine võttis aega natukene üle aasta ja loodud moodulsüsteem võimaldab luua kiiresti väikesemahulisi mobiilseid näitusi, mille abil juhtida tähelepanu ühiskonnas olulistele terviseteemadele ning teha teavitus- ja ennetustööd. Kutsume üles kõiki koostööst huvitatud asutusi – koole, ettevõtteid, erialaühinguid ja -seltse, meiega ühendust võtma. Kas siis enda näituse loomiseks või juba valminud näituste eksponeerimiseks oma ruumides.”
Näituse arendamisse panustasid disainerid Maria Muuk ja Margus Tammik, keeletoimetaja Hille Saluäär, Kersti Möldre ja Anna Rinaldo Tervisemuuseumist ning Helje Möller, Helen Kukk, Aaro Nursi, Maret Leola, Kristi Sarapuu, Margit Kalda, Signe Raudik, Karin Leetsar ja Tiina Suvi Eesti Logopeedide Ühingust. Projekt sai teoks tänu Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi toetusele.
Eesti Logopeedide Ühingu (ELÜ) eesmärk on ühendada logopeedidest teadlasi ja praktikuid, vahendada erialaseid kontakte, populariseerida logopeedia eriala ning tõsta logopeedide kutse-eetikat.
Eesti Tervisemuuseum Tallinna vanalinnas on elamuslik meelelahutus- ja õpikeskkond, mis aitab inimestel mõista oma rolli tervise hoidmisel ning teha teadlikke valikuid oma heaolu parandamiseks. Populaarsed teaduspõhised anatoomia- ja terviseteemalised näitused jutustavad inimeseks olemise ilust, võlust ja valust ning innustavad oma tervise eest hoolt kandma. Muuseum talletab Eesti meditsiiniloolist pärandit. Riiklikku kooliharidust toetab rikkalik haridusprogramm lasteaiast gümnaasiumini. Tervisemuuseum on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija
Peaaegu kümne aasta jooksul olin ühel või teisel põhjusel seotud logopeedide ühingu liikmete nimekirjaga – mõtlesin nimedest ja nende taga peituvatest inimestest. Näiteks torkas silma, et palju oli K-tähega perekonnanimesid. Kõige huvitavam oli aga minu jaoks nimede tähendus. Oli lihtsalt arusaadavaid nimesid ning omapärase kõlaga ja ka võõrapäraseid nimesid. Sellest ajast alates ei ole muutunud kaks asja: Eesti on alati väike riik ja logopeedia on teadus, millest võiks alati rohkem rääkida.
Viimaste aastate üks eneseteadvust tõstvam raamat on minu jaoks olnud V. Mikita „Lingvistiline mets”. Tekkis soov uurida, kas logopeedide ühingu liikmete perekonnanimedes on mingi seaduspära. Kas nimi võiks viidata meie elukutsele, kas nimes kajastub eestlaste looduslähedus või kas leidub meie vahel midagi ühist? Väljundiks sobis minu meelest imehästi CPLOL’i (Comité Permanent de Liaison des Ortophonistes-Logopèdes de l’UE) kevadine teaduskongress. Rääkisin oma mõttest algul Birgit Kaasikule, kes leidis selle samamoodi huvitavana, nii sündis mõte teha visuaalselt eristuv plakat.
Leidsime raamatukogust perekonnanimede semantika alusel rühmituse ning alustasime tööga. Tähendusest arusaamise huvides küsitlesime ühingu liikmeid nimede päritolu ja tähenduse kohta, samuti otsisime tähendust veebilehekülgede kaudu. Kui nimele tähendust ei leidnud, otsisime 30-aastate eestindatud nimede algupäraseid variante ning võtsime tähenduse kandjaks varasema nime. Võõrapärased nimed tõlkisime vajadusel ise. Liitsõnade puhul arvestasime viimase sõnaga. Nii läksid puude ja metsa rühma Heinsalu, Raudsalu, Künnapuu, Maripuu, Reinmets, aga ka puu osa Brin (prantsuse keeles oks). Samas Pähkel ja Mandel läksid loodusliku vilja rühma. Meie analüüs on kantud meeleolukast loodusläheduse tunnetusest ning võib sisaldada üksikuid vigu, kindlasti sisaldab arutelu kohti, sest meid huvitas eelkõige tendents ja igapäevatööst erinev väljund. Ootasime, et ülekaaluka enamuse saame loodusega seonduvaid nimesid, loodus sai ka graafiliselt esile tõstetud. Oleks oodanud rohkem inimese aitamise, eneseväljenduse, mõistmise, kuulamise ja loovuse teemalisi nimesid. Nimetatute alla kuulusid näiteks Lukanenok (hea ja suur), Laul, Uuring, Balabanova (lobiseja). Oli suursuguseid nimesid: Engel, Saalomon, Lazarus, Silvan, Nigul, Märtens. Palju oli toredaid kohanimesid: Umbsoo talust-> murdes Umbsu -> Kumpsu -> Kumpus -> Kompus; Lepikeste külast -> Lepisk; Halli talu-> Haller, Viiburi linna lähedalt Virkunen, Hiiumaalt Emmastest Kibus (kibuvits), Noarootsist Kliss jt. Saime teada ka uusi vahvaid sünonüüme: näiteks Laar (koduhaldjas) ning Sutt (merekala). Mõiste alla rühmitasime muuhulgas kaks põneva saamislooga nime. Patriootilise taustaga perekonnapea Leo Peeter Kreenmann eestindas abikaasade ühisotsusena nime Kulluseks, seejuures oli valikukriteeriumiks nime kõla ja lühidus. Nimi Siibak on prof Veski tõlgendusena alamsaksa keelest tulenev swie back ehk kaks korda küpsetatud. Tore perekondlik pärimus!
Võib-olla kõnetaksid logopeedide neiupõlvenimed rohkem, seega edasisi uurimisvaldkondi on. Rakenduslingvistika konverentsil saime ka teada, et professor P. Päll alustab just perekonnanimede raamatu kirjutamisega ning et äsja valmis kohanimede raamat. Rõõm on teada, et nimede teema on just hetkel aktuaalne. Käesolev töö oli tõlgendus inimestelt, kes igapäevatöös iga eneseväljenduse üle rõõmustavad ning kellele julguse andis V. Mikita, kelle metsausku me Kaasiku ja Tammisega oleme.
Tänan kõiki, kes plakati teostamist toetasid (nh kunagisest logopeedist keeleteadlast ja emakeele õpikute autorit Helin Puksand’it).
