Kirjastus Novapinus uus õppemäng „Homonüümid – üks sõna, aga mitu tähendust” tutvustab uusi sõnu, rikastab ja täpsustab sõnavara, mängu käigus saab harjutada sõnade käänamist ja lausete moodustamist, samuti palatalisatsiooniga sõnade hääldamist.
Sihtrühm: algklasside ja põhikooli õpilased, eesti keele õppijad. Pildimaterjali abil saab teha sõnavaratööd ka koolieelikutega.
Meil on rõõm teatada, et trükivalmis on saanud seeriapiltide komplekt „Jutustades jutustama 2“. Komplekt sisaldab toredaid, laste igapäevaeluga seotud pildiseeriaid ning juhendmaterjali. Võrreldes esimese komplektiga leiad sellest:
uudseid ja põhjalikke metoodilisi soovitusi,
näite jutustama õpetamise etappidest ühe seeriapildi toel,
sümbolkaarte laste jutuloome toetamiseks,
erineva keerukusega seeriapilte (sh ühe- ja kahe-episoodilisi, eri lõpuvariantidega lugusid).
Meile pakkus uue „Jutustades jutustama“ õpetamise komplekti tegemine palju rõõmu, sest…
Marika: „Esimene komplekt sai väga sooja vastuvõtu osaliseks, mis innustas järge tegema.“
Merit: „Kunagi pole toredaid seeriaid liiga palju. Hea oli mõelda, et saab taas vahvat lisa olemasolevale materjalile.“
Signe: „Meie meeskonnas oli suurepärane kunstnik Vilve, kes suutis kõik meie isegi utoopilisena näivad ideed teoks teha.“
Loodame väga, et komplekt pakub tegutsemisrõõmu kõikidele tugispetsialistidele.
Käesoleval aastal tähistatakse Eestis logopeedia 100. aastapäeva. Eesti Logopeedide Ühingul on sel puhul valminud logopeedide tööd tutvustavad videod. Tihtipeale arvatakse, et logopeedi rolliks peamiselt on töö väikeste lastega, kellel puuduvad kõnes mõned häälikud. Logopeedi töö ei piirdu aga ainult häälikute kõnesse viimisega, logopeedi abi võib olla vajalik mitmetel erinevatel põhjustel erinevatel eluetappidel, alates sünnist kuni inimese kõrge vanuseni. Kõige rohkem puutuvad inimesed logopeedidega kokku ehk lasteaias, mistõttu mõnikord ei teatagi, et logopeediline töö võib jätkuda suuremate lastega koolis. Harvem aga teatakse, et logopeedid töötavad ka haiglates erinevates osakondades (nt intensiivravis, neuroloogias, psühhiaatrias jm). Valminud lühivideod annavad ülevaate mitmetest erinevatest logopeedide töövaldkondadest kogu inimese elukaare lõikes.
Logopeedia läbi elukaare: Töö täiskasvanutega
Logopeedia läbi elukaare: Logopeed + lapsevanem = toetatud kõne areng
Logopeedia läbi elukaare: Logopeed koolis
Logopeedia läbi elukaare: Kogelus
Logopeedia läbi elukaare: Kui hääl on ära
Logopeedia läbi elukaare: Alternatiivkommunikatsioon
ELÜ tänab kõikide videote autoreid: Aaro Nursi, Tiina Suvi, Signe Raudik, Helen Kukk, Karin Leetsar, Kristi Sarapuu, Kaidi Mõttus, Anneli Paulus, Maret Leola, Päivi Kõiv, Riin Naestema, Liis Rumm ja Kati Kiiver. Eriline tänu teostuse eest OÜ Televant.
Kõik videod kuuluvad Eesti Logopeedide Ühingule ning nende loata kasutamine on keelatud.
2023. aastal täitub 100 aastat, mil ajakirjas Eesti Arst ilmus kogeluseteemaline artikkel. Samal ajal alustati Tartu Ülikooli närvikliinikus dr Viktor Hioni eestvedamisel patsientide logopeedilise raviga. Just seda sama, 1923. aastat peetakse Eesti logopeedia sünniaastaks.
Sellega seoses on Eesti Logopeedide Ühingul ja Eesti Tervisemuuseumil plaanis korraldada rändnäitus, mis annaks ülevaate Eesti logopeedia sünni- ja arenguloost 100 aasta vältel.
Palume jagada huvitavaid logopeediaga seotud esemeid, materjale, fotosid ja nendega seotud lugusid. Esemed ja lood võivad olla igast ajaperioodist viimase 100 aasta jooksul. Iga materjali/eseme/foto juures palume lisada vastused järgnevatele küsimustele.
1. Millist eset/materjali/fotot/lugu tahate jagada? 2. Milline mälestus sellega seostub? 3. Mis ajast ese/materjal/foto/lugu pärineb? 4. Mis otstarve materjalil/esemel on? 5. Kes materjali/eset kasutas ja kuidas? 6. Kas olete valmis seda eset/materjali/fotot näituseks laenama või muuseumile annetama?
Esialgu võite saata vaid telefoniga tehtud pildi sellest materjalist/fotost. Kõik lood ja materjalid on väga teretulnud!
Palume saata viited materjalidele, esemetele, fotod ja lood aadressileeero@tervisemuuseum.ee
