Publikatsioonid, õppe- ja töövahendid

• Ello, A., Sõber, L., Viigand, M., Lehes, L. Cross-Cultural Adaptation and Validation of the Voice Handicap Index into Estonian. Tartu.
• Kiive, E., Schults, A. jt (2024) Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine. TÜ Kirjastus.
• Habicht, A., Kask, H. (2016). Teekond erilise lapse kõrval. Eesti Puuetega Inimeste Koda.
• Ojasaar, E., Mišiniene, R. (2015). Surdologopeedi käsiraamat.
• Padrik, M., Hallap, M. (toimetajad). (2013). Kõne- ja keelepuuded lastel ja täiskasvanutel. TÜ Kirjastus.
• Martins, M. (2010). Õpiraskused. Kelle probleem? Kust otsida lahendust? Kirjastus Koolibri.
• Padrik, M., Hallap, M. (2008). Lapse kõne arendamine. TÜ Kirjastus.
• Kikas. E. (toimetaja). (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. TÜ Kirjastus.
• Raudsepp-Alt, U., Raudik, S., Lukanenok, K., Bogomolova, E., Pentshuk, K. (2008). Koolimineku lävel. Kirjastus Ilo.
• Naestema, R., Jahu, M., Suurküla, A., Otto, E., Novek, M. (2008). Lasteaialapse kõne – hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Kirjastus Ilo.
• Kuusik, Ü., Kaasik, B., Lillepuu, Ü., Seero, H-M., Viks, M. (2007).Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng. Kirjastus Ilo.
• Pandis, M (koostaja). (2004). Kasvatusteadused muutuste ajateljel. TPÜ kirjastus.
• Mangs, K., Martell, B. (2003). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus. TÜ Kirjastus.
• Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus.
• Veinmann, M. (2001). Vajadus olla mõistetav. Eesti Teatriliit, EMA Kõrgem Lavakunstikool.
• Ajakiri Eripedagoogika

• Book of the 3rd Speech-Language Therapists’ Congress of Baltic States
• Praktikule mõeldud töövahendid Suurbritanniast
• Logopeediaalane kirjandus ja metoodiline materjal prantsuse keeles
• PRO-ED, Inc. (USA) Raamatud, ajakirjad, materjalid, testid
• The Hanen Centre (Training and Resources for Speech-Language Pathologists, Canada)
• Pyramid Educational Consultants
• Logopeedidele mõeldud laste kõne arendamise materjalid (Soome)
• Kommunikatsiooni abistavad pildid (Soome)
• Kirjandust õpetajatele ja kasvatajatele (Soome)
• Tehnilised abivahendid kommunikatsiooni toetamiseks (Soome)
• Tourette sündroom (Kanada)
• ASCR( Australian Stuttering Research Centre)Austraalia kogeluse ajakiri_sept 2004
• Neelamishäiretealane info (Austraalia)

• Mitmekeelsuse infovoldikud, sh eestikeelsed materjalid (Prantsuse).

Professional Profile document (CPLOL 2019)

Kakskeelsuse infovoldik (2014)

Varajast kõne arengut käsitlevad materjalid (2005)

Eesti Logopeedide Ühingu esindaja ja Euroopa Logopeedide Alalise Koostöökomitee (CPLOL) ühise töö tulemusena on koostatud kolm varajast kõne arengut käsitlevat materjali – plakat, küsimustikud peamiselt pere- ja lastearstidele ning voldikud lapsevanematele (mais 2005). Eesti keelde on materjalid tõlkinud Birgit Kaasik, Ülle Lillipuu ja Ave Ojaste. Keelekorrektuur on tehtud Luisa Tõlkebüroos.

---

Plakat on mõeldud eesmärgiga saada esmast infot varajase kõne arengu kohta. Lae plakat alla.

---

Küsimustikud on mõeldud peamiselt pere- ja lastearstidele kõnearengu probleemidega laste väljaselgitamiseks ja logopeedi juurde nõustamisele saatmiseks. Küsimustikke on vastavalt lapse vanusele: 1,5-aastastele (18-20 kuud), 2,5 aastastele (30 kuud) ning 4,5 aastastele (54 kuud).

---

Voldikud annavad lapsevanematele esmast nõu kõne arendamise ja igapäevase suhtlemise osas. Voldikuid on 4 ja need on rühmitatud vanuse järgi: 0-12 kuud; 1.-2. eluaasta; 2.-3. eluaasta ning 3.-4. eluaasta.

Kaitstud 2024. aastal:

• Eichhorn, K., Juur, A. (2024). Väldete taju arengulise keelepuudega ja eakohase arenguga koolieelikutel. 
• Kase, K. (2024). Seosed düsartriaga täiskasvanute kõne arusaadavuse ja mõistetavuse vahel.
• Markna, H.-L., Ruukel-Ikkonen, K. (2024). Vokaalide hääldus eesti keelt kõnelevatel arengulise kõneapraksia ja fonoloogilise häälduspuude kahtlusega lastel.
• Saar, S., Urmann, K. (2024). Hääldusvigade ebapüsivuse avaldumine ja hindamine 4–6-aastastel eesti keelt kõnelevatel lastel.
• Schifrin, L. (2024). Kiiritusravijärgsed muutused profülaktilisi neelamisharjutusi sooritavate suuneeluvähiga patsientide neelamisfunktsioonis: tegevusuuring seitsme patsiendi näitel.
• Sepp. E. (2024). Funktsionaalse lugemisoskuse kujunemist toetavad teabetekstid ja õpiülesanded II kooliastmes teksti mõistmisega raskustes olevatele õpilastele.
• Valk-Vaht, A. (2024). Kuulamis- ja kommunikatsioonioskuste areng ajutüve implantaati kasutaval lapsel: juhtumiuuring.

Kaitstud 2023. aastal:

• Helstein, T. (2023). Rossetti suhtlemise arengu testi prooviuuring ja valideerimine: 18-24 kuu vanuste laste mängu ja mitteverbaalse kommunikatsiooni oskuste arengu hindamine.
• Kaljujärv, K., Kõiv, K. (2023). Lapsevanemate teraapiasse kaasamine lasteaialogopeedide praktikas.
• Koroleva, D. (2023). Rossetti suhtlemise arengu testi prooviuuring ja valideerimine: 18–24-kuu vanuste laste ekspressiivse ja retseptiivse kõne arengu hindamine.
• Kõiv, D., Muru, M. (2023). Nimetamistesti väljatöötamiseks esialgse stiimulmaterjali koostamine ja piloteerimine tervete katseisikutega.
• Labent, A. (2023). Keelepuude märkamine kakskeelsetel lastel: sõnavaratesti prooviuuring.
• Põldsepp, P. (2023). Kõne arusaadavust hindava Chapel Hill Multilingual Intelligibility testi eestikeelne (CHMIT-Est) versioon.
• Rannut, T. (2023). Rossetti suhtlemise arengu testi kohandamine Eestis: prooviuuring 30–36-kuuste lastega.
• Sirel, H. M., Tuunas, E. (2023). Keelepuude märkamine kakskeelsetel lastel: testikomplekti prooviuuring.
• Suurorg, K. (2023). Eesti keelde tõlgitud FOCUS küsimustiku valideerimine.
• Tuulik, A. (2023). Kommunikatsioonile suunatud lähedasi kaasav sekkumine afaasia teraapias: sekkumisuuring ühe uuritavate paari näitel.
• Tõnts, T., Vest, K. (2023). Düsartriaga inimeste kõne arusaadavuse hindamine: eestikeelse lauselise stiimulmaterjali väljatöötamine.

Kaitstud 2022. aastal:

• Juhkam, J., Tooming, H. (2022). Kooliõpilaste narratiivide mikro- ja makrostruktuuri hindamine keelepuude diagnostikas MAIN-testiga.
• Nikkinen, K. (2022). Token-testi eestikeelse lasteversiooni (TTFC-2) piloteerimine.
• Palikova, O. (2022). Kõne arusaadavuse hindamine omandatud düsartriaga eestikeelsetel patsientidel.
• Randoja, H. (2022). Pooleteise- kuni kolmeaastaste eesti laste grammatiliste vormide kasutamine vanemate hinnangute alusel.
• Tereštšuk, V. (2022). Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks: ükskeelsete arengulise keelepuudega ja eesti-vene kakskeelsete laste võrdlus.

Kaitstud 2021. aastal:

• Baranin, S. (2021). Kogeluse raskusastme hindamine SSI-IV ja Lidcombe Program’s SRS-i alusel: tulemuste võrdlus. 
• Fil, O. (2021). Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks: ükskeelsete ja eesti-vene kakskeelsete laste võrdlus.
• German, K. (2021). Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks: eesti-prantsuse simultaansete kakskeelsete ja eesti ükskeelsete laste võrdlus.
• Karpuhhin, A., Toom, K. (2021). Akustilise hääle kvaliteedi indeksi (AVQI) versiooni 03.01 valideerimine eesti keele jaoks.
• Kuuse, K., Sirel, R. (2021). Narratiivi loome oskused Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega patsientidel.
• Mõttus, K., Paulus, A. (2021). Narratiivi mikrostruktuuri hindamine keelepuude diagnostikas kooliõpilastel.
• Orov, R. (2021). Insuldist tingitud düsfaagia avaldumine ja teraapia: tegevusuuring kolme patsiendi näitel.
• Pikkat, K. (2021). Afaasiaga insuldihaigete tava- ja teadusmõistete kasutamine.
• Pree, K. (2021). Pseudosõnade testi sobivus ükskeelsete ja kakskeelsete laste keelepuude identifitseerimiseks.
• Pruul, K., Rämmel, A. (2021). Rossetti suhtlemise arengu testi kohandamine: kognitiivne intervjuu.
• Rivis, E., Uusen R.-J. (2021). Logopeediliste kaugteraapiate läbiviimine COVID-19 leviku ajal.
• Sass, L., Vigel, M. (2021). Afaasiaga isiku funktsionaalne kommunikatsioon lähedasega kolme uuritava näitel.
• Voitk, R. (2021). Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks vene-eesti kakskeelsetel lastel.

Kaitstud 2020. aastal:

• Aadla, G. (2020). Juhtumiuuring: simultaanse kolmkeelsusega (eesti-läti-soome) 5-aastase poisi ja 6-aastase tüdruku eesti keele oskused.
• Aria, C. (2020). Kõne nasaleerituse astme seos tsefalomeetriliste parameetritega Eesti huule-suulaelõhedega lastel.
• Grihin, L. (2020). Pseudosõnade test keelepuude määramiseks: prooviuuring.
• Koop, K. (2020). Logopeedide keelekasutus töös keelepuudega lastega.
• Köster, A. (2020). Erineva sagedusega Voice Massage teraapia efektiivsus funktsionaalse häälehäire korral.
• Rumm, L. (2020). Lasteaiaõpetajate kõnekasutus kõne arengu hilistusega lastega raamatut vaadates.
• Sarapuu, K. (2020). Juhendmaterjali koostamine 2–3-aastase kõnearengu hilistusega lapse suhtlemise ja kõne arengu toetamiseks.
• Süvaorg, S. (2020). Kilpnäärme operatsiooni eelsete patsientide hääle- ja neelamishäired.
• Zaletajev, K. (2020). Veebitugi kirjaliku kõne eel- ja esmaste oskuste kujundamiseks koolieelses eas.
• Taim, K. (2020). Dünaamilise magnetresonantstomograafia kasutamine velofarüngeaalse düsfunktsiooniga patsientide ravi planeerimisel: kõnelise stiimulmaterjali ja mõõtmisparameetrite väljatöötamine.
• Uibo, T. (2020). Huule- ja/või suulaelõhedega 9-12 aastaste laste rahulolu elukvaliteediga.
• Urmet, G. (2020). Pilootuuring: Akustilise hääle kvaliteedi indeksi (AVQI) versiooni 02.03 valideerimine eesti keele jaoks.
• Vandler, A. (2020). Bimodaalse kakskeelsusega koolieelikute keelelised oskused.
• Ülviste, A. M. (2020). Suhtluskoostöö hindamine: tegevusuuring keelepuudega laste ja nende vanemate näitel.

Kaitstud 2019. aastal:

• Akkaja, G. (2019). Veebitugi häälduse arengu toetamiseks koolieelses eas. 
• Kabun, K. (2019). Võru keelepesa laste võru keele oskus.
• Lillemets, M. (2019). Parkinsoni tõvega inimeste hääleteraapiad: LSVT eLOUD® kaugteraapia ja grupiteraapia rakendamine.
• Meriloo, J. (2019). 3–4-aastaste laste kõnetesti normide ja läbiviimise protsessi kontrollimine.
• Petrovits, M. (2019). Pildiseerial kujutatud sündmuse mõistmine autismispektri häirega ja spetsiifilise kõnearengu puudega 1.–2. klassi lastel.
• Sepp, K. (2019). Düsartriaga täiskasvanute kõne hindamine ja kõne tunnused: videopõhine õppematerjal.
• Sprenk, E. (2019). Suulaelõhega laste kõneteraapia: sekkumisuuring kolme lapse näitel.
• Tomson, A. (2019). Suktsessiivse kakskeelsusega koolieelikute jutustamisoskuse hindamine.
• Vallas, H. (2019). Lugemiskoera kaasamine 2. klassi lugemisraskustega õpilaste õpiabitundidesse – mõju õpilaste lugemistehnilistele oskustele, enesekontrollioskusele, lugemismotivatsioonile ja enesehinnangule.
• Varul, S. (2019). Logopeedi roll müofunktsionaalse teraapia meeskonnas.

Kaitstud 2018. aastal:

• Hirv, L. (2018). Laste suhtlemisoskuse hindamine kommunikatsioonioskuste küsimustiku (CCC-2) abil.
• Käärik, K. (2018).  Kõne sujuvuse häire avaldumine klatteri ja kogeluse korral. Võrdlev juhtumiuuring.
• Lind, H.,  Vaher, A. (2018). Insuldihaigete raskused ebatavalise struktuuri ja sisuga teksti vahendamisel.
• Robam, K. (2018). Kolmeaastaste laste kõne arengu taseme esmane hindamine ja eakohase kõne arengu ning kõne arengu hilistusega laste eristamine ECDI-III põhjal.
• Sampka, E. (2018). 3–4-aastaste laste kõne testi sensitiivsus ja spetsiifilisus.
• Tolmusk, M. (2018). 3–4-aastaste laste kõnetesti valiidsuse hindamine: tulemuste seos PEP-3 testiga.
• Tõru, L. (2018). Semantilis-pragmaatiliste ja matemaatiliste oskuste hindamine ja arendamine pervasiivse arenguhäirega lapse näitel.
• Vokka, M-H. (2018). Suktsessiivse kakskeelsusega laste koolivalmidus kõne ja keele valdkonna oskuste osas.

Kaitstud 2017. aastal:

• Gololobova, G. (2017). Tavakooli 1. ja 5. klassi ning erikooli (LÕK) 6. klassi venekeelsete õpilaste suulised ümberjutustused: teksti sidusus ja terviklikkus. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Gorjunov, J. (2017). Fiiberendoskoopilise neelamisuuringu usaldusväärsus penetratsiooni ja aspiratsiooni esinemise hindamisel penetratsiooni-aspiratsiooni skaala alusel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Hein, L. (2017). I klassi õpilaste lugemisoskus I õppeveerandil. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Horn, R. (2017). Nasaleerituse hindamine Eesti laste kõnes. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Kabel, M. (2017). Larüngofarüngeaalse refluksi mõju patsiendi hääle kvaliteedile. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Lahtein, M. (2017). Keelepuudega suktsessiivsete kakskeelsete koolieelikute jutustuste mikrostruktuuri tunnused. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Leljavina, A. (2017). Spetsiifilise kõnearengupuude väljaselgitamine kakskeelsetel lastel dünaamilise hindamise teel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Lilleoja, L. (2017). Õpetajate poolt 3–4-aastaste laste sotsiaalsetele oskustele antud hinnangute seos lapse kõne arengu ja kasvukeskkonnaga. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Lohu, S., Viigand, M. (2017). Insuldihaigete aktivatsiooni- ja pidurdusprotsesside toimimine ning seosed nimisõnalise leksikaga. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Muts, E. (2017). Eakohase arenguga 15- ja 16-aastaste laste tekstiloome: suuline jutustamine ja kirjalik loovtöö pildiseeria järgi. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Numa, J. (2017). Suulaelõhega laste hääle akustilised omadused. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Pirk, T. (2017). 3–4-aastaste laste kõnetesti konstruktivaliidsuse hindamine: kõnetesti tulemuste seos Strebeleva uurimismetoodika tulemustega 4-aastaste laste näitel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Sharma, Y. (2017). 3–4-aastaste laste kõnetesti konstruktivaliidsuse hindamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Väinsalu, M. (2017). Tegu- ja nimisõnavormide kasutamine 3 – 4-aastastel simultaansetel kakskeelsetel lastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.

Kaitstud 2016. aastal:

• Hansen, M-A. (2016). Lauseloome hindamine 3-4-aastastel lastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Kasela, H. (2016). II- ja III-välteliste sõnade õigekirja sõltuvus naabersõnadest. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Kolk, L., Vels, L. (2016). Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega patsientide pragmaatiliste oskuste kirjeldamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Kukk, H. (2016). Enesekordused mõõdukas staadiumis Alzheimeri tõvega isiku suulises vestluses. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Laidra, M. (2016). Neuroloogiliste haigustega täiskasvanute neelamisfunktsiooni kliinilise hindamise ja videofluoroskoopilise uuringu tulemuste võrdlus. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Malinen, M. (2016). J. Strebeleva psühholoogilis-pedagoogilise hindamismetoodika 5-aastaste laste jutustamisülesannete standardiseerimine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Mõttus, M. (2016). Afaasiaga insuldihaigete nimetamisraskuste kirjeldamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Nõmmik, K. (2016). Vältevead omandatud kõneapraksia ja afaasiaga isikute kõnes. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Parts, D. (2016). Samasisuliste lauserühmade äratundmise oskused lihtsustatud õppekava järgi õppivatel V, VII ja IX klassi õpilastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Pärn, P. (2016). Teksti mõistmine 5-6-aastastel lastel pildiseeria toel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Salumets, K. (2016). Kõne ja tunnetustegevuse arengu seosed 3- ja 4-aastastel kõnearengu hilistusega lastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Tamm, A. (2016). Lause tähenduse ja mõtte mõistmine 5-6-aastastel autismispektri häirega lastel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.
• Tuul, H. (2016). 3-4-aastaste laste kõne testi käändevormide moodustamise ja sõnavara ülesannete valiidsuse ja reliaabluse hindamine. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistritöö.

Kaitstud 2015. aastal:

• Kõiv, P. (2015). Kogelusteraapia 4-5 aastaste lastega: tegevusuuring 2 lapse näitel. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
• Küttim-Rips, A. (2015). Kohandatud Mississippi afaasia sõeltest kõne esmase hindamise vahendina insuldi ägedas faasis. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
• Leetsar, K. (2015). PEP-3 testi kõneülesannete sobivus 1-6-aastastele eesti lastel. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
• Pikk, S. (2015). 3–4-aastaste laste kõnetesti väljatöötamine: lauseloomeülesannete reliaabluse ja valiidsuse hindamine. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
• Zakharova, J. (2015). Suktsessiivsete kakskeelsete koolieelikute jutustuste mikrostruktuuri ja keeleliste oskuste seos. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
• Tooming, M. (2015). Nägemisnärvi hüpoplaasiaga 7-aastase lapse siduskõne iseärasused. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.
• Undrits, A-L. (2015). Lausungi mõistmisoskuse hindamine 3–4-aastastel lastel. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistritöö.

Haridusasutuse logopeed:

1. selgitab välja kommunikatsiooni- (sh suulise ja kirjaliku kõne, hääle- ja kõnesujuvuspuudega) ning neelamishäirega lapsed ja õpilased;
2. hindab laste/õpilaste kommunikatsioonivõimet ning neelamisfunktsiooni, fikseerides olemasolevad oskused ja lähima arengu valla;
3. koostab laste/õpilaste arendamiseks teraapiaplaanid;
4. arendab, taastab või kompenseerib laste/õpilaste kommunikatsioonivõimet ja neelamisfunktsiooni:

• 4.1. kujundab eeldusi kommunikatsioonivõime arenguks;
• 4.2. kujundab keelelisi oskusi, st grammatiliste vormide, lausemallide, sõnavara, mõistmis- ja kasutamisoskust;
• 4.3. kujundab hääldusoskusi;
• 4.4. kujundab hääle omadusi ja kasutusoskust;
• 4.5. toetab kõne sujuvuse kujunemist;
• 4.6. kujundab suhtlemise osaoskusi, sh suulist ja kirjalikku tekstiloome- ja mõistmisoskust;
• 4.7. kujundab lugemis- ja kirjutamisoskust;
• 4.8. vajadusel õpetab last ja tema suhtluspartnereid kasutama kõnet toetavat või asendavat suhtlusvahendit;
• 4.9. tagab neelamise turvalisuse ja kujundab söömiseks/joomiseks vajalikke oraalmotoorseid oskusi.

5. valib tööks sobilikud tõenduspõhised meetodid ja vormid (allruühma- või individuaaltöö), määrab logopeedilise abi intensiivsuse, lähtudes lapse/õpilase kommunikatsioonipuudest ja keskkonnast;
6. juhendab õpetajaid sobivate keskkonnatingimuste loomisel ja kohandamisel, õppe-ja arendustegevuse planeerimisel ning läbiviimisel (individualiseerimine, sobilike meetodite, õppematerjali, abivahendite valik ja kohandamine) ja individuaalse arenduskava või individuaalse õppekava koostamisel;
7. nõustab lapsevanemaid ja teisi lähedasi lapse/õpilase kõne- ja keeleoskuste arendamise ning suhtluskeskkonna kujundamise osas;
8. osaleb last/õpilast ümbritsevas koostöövõrgustikus, vajadusel suunab teiste erialaspetsialistide poole;
9. jälgib laste/õpilaste oraalmotoorsete, kõne-, keele- ja kommunikatsioonioskuste arengudünaamikat, analüüsib ning dokumenteerib töötulemusi vastavalt seadusandlusele ja haridusasutuse töökorrale;
10. täiendab end ja osaleb erialastel koolitustel;
11. vajadusel juhendab logopeedia üliõpilasi.

Koostanud ELÜ eestseisuse kooli- ja lasteaialogopeedide esindajad, 2020

• Ello, A., Sõber, L., Viigand, M., Lehes, L. Häälehäire küsimustik VHI-30-EST (2025).
• Urm, A., Tulviste, T. ECDI-2 lühiversioon 2015 Summ-Summ. 2-3aastaste laste kõne ja suhtluse arengu uurimiseks.
• Hallap, M., Padrik, M., Raudik, S. (2019). Jänku-test : 3-4-aastaste laste kõne test. Kirjastaja Tartu Ülikool.
• Padrik, M., Hallap, M., Aid, M., Mäll, R. (2013). 5–6-aastaste laste kõne test. Kirjastus Studium.
• Neelamise skriiningtest EAT-10
• NOT-S Põhjamaade orofatsiaalne test NOT-S test
• UK Pearson
• USA Pro-Ed Inc. Raamatud, ajakirjad, materjalid, testid

Hääldus, kõne rütm ja tempo

• Kilkson, T. (2008). Tööka Toonekure talu tegemisi. Kirjastus Ilo.
• Künnapuu, K. (2007). S sõna alguses. Kirjastus Studium.
• Künnapuu, K. (2007). Häälik ja täht r sõna alguses: logopeedilisi harjutusi koolieelikule. Kirjastus Viis.
• Laanisto, R., Pentšuk, K., Raidla, U. (2002). Õpime hääldama: S. TEA Kirjastus.
• Laanisto, R., Pentšuk, K., Raidla, U. (2003). Õpime hääldama: R I osa. TEA Kirjastus.
• Laanisto, R., Pentšuk, K., Raidla, U. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus.
• Laanisto, R., Pentšuk, K., Raidla, U. (2003). Õpime hääldama: õpetajaraamat. TEA Kirjastus.
• Laanisto, R., Pentšuk, K., Raidla, U. (2004). Õpime hääldama: R II osa. TEA Kirjastus.
• Laanisto, R., Pentšuk, K., Raidla, U. (2004). Õpime hääldama: Ä, Ö, Ü, Õ. TEA Kirjastus.
• Laanisto, R., Pentšuk, K., Raidla, U. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus.
• Laanisto, R., Pentšuk, K., Raidla, U. (2006). Õpime hääldama: P, M, T, N, L, J, H, V. TEA Kirjastus.
• Lukanenok, K., Tammemäe, T. (2008). Häälikuseade ja kõnearenduse harjutustik. Kirjastus Koolibri.
• Paabo, R., Uuring H. (2013). Häälda ja sõrmenda. Kirjastus Studium.
• Surdologopeedia (eesti keele häälikute õige hääldamise kirjeldused ja videod) “Pille ja Lauri lood”.
• Hääldusraskused ja võtted nende ületamiseks 

Kõnearendusmaterjalid (sõnavara, grammatika, lause, siduskõne (tekst), suhtlemine)

• Karu, H., Laane, L. (2008). Kõnearendusmängud: õppemänge koolieelikute sõnavara ja grammatika arendamiseks. Kirjastus Atlex.
• Kilkson, T. (2008). Tööka Toonekuretalu tegemisi. Kirjastus Ilo AS.
• Kuus, V. (2008). Muinasjutustamise tund. Kirjastus Koolibri.
• Laane, L., Naestema, R. (2014). Mängides rääkima. Kirjastus Tänapäev.
• Lukanenok, K., Tammemäe, T. (2008). Häälikuseade ja kõnearenduse harjutustik. Kirjastus Koolibri.
• Plado, K., Sunts, K. (2005). Sõnad mängivad peitust. TEA Kirjastus.
• Kõneravi.ee – interaktiivsete harjutuste keskkond kõne taastamiseks
• Õppevara hariduslike erivajadustega lastele 
• Töölehed, videod ja e-harjutused eesti keele oskuste arendamiseks “Pille ja Lauri lood”
• Puidutöö viipekeele piltsõnastik
• Studium kirjastuse õppematerjalid õpiraskustega lastele.

Lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine

• Lempu, K. (2019). Ma tunnen kolme tähte. Kirjastus Glossus. Vaata lähemalt!
• Plado, K., Sunts, K. (2019). Lugedes ladusalt lugema. Kirjastus Studium. Vaata lähemalt!
• Plado, K., Sunts, K. (2014). Lugedes lugema. Kirjastus Studium. Vaata lähemalt!
• Hansen, A., Jahu, M. (2010). Lups lugema 1. Ajakirjade Kirjastus.
• Hansen, A., Jahu, M. (2010). Lups lugema 2. Ajakirjade Kirjastus.
• Hansen, A., Jahu, M. (2013). Lups lugema 3. Ajakirjade Kirjastus.
• Kivipõld, H. (2001). Ettevalmistavaid harjutusi lugema – kirjutama õppimiseks. Kirjastus Helmalaid.
• Kontor, A., Plado, K. (2007). Kirjutades kirjutama. 1. vihik. Tekstid kirjutamiseks. Kirjastus Studium.
• Kontor, A., Plado, K. (2007). Kirjutades kirjutama. 2. vihik. Mõtlen ja kirjutan. Kirjastus Studium.
• Kontor, A., Plado, K. (2007). Kirjutades kirjutama. 3. vihik. Kontrollin ja kirjutan. Kirjastus Studium.
• Kontor, A., Plado, K. (2007). Kirjutades kirjutama: vaatan ja kirjutan: ärakiri. Kirjastus Studium.
• Lukanenok, K., Tammemäe, T. (2006). Lugemismängud 1. Kirjastus Koolibri.
• Lukanenok, K., Tammemäe, T. (2007). Lugemismängud 2. Kirjastus Koolibri.
• Lukanenok, K., Tammemäe, T. (2009). Lugemismängud 3. Kirjastus Koolibri.
• Lukanenok, K., Tammemäe, T. (2011). Lugemismängud 4. Kirjastus Koolibri.
• Lukanenok, K., Tammemäe, T. (2013). Lugemismängud 5. Kirjastus Koolibri.
• Mäses, K. (2012). Häälikust jutuni: hakkame lugema! Kirjastus Koolibri.
• Plado, K., Sunts, K. (2005). Sõnad mängivad peitust. TEA Kirjastus.
• Plado, K., Sunts, K. (2015). Kas tõesti loomad räägivad? Lugedes loomamuinasjutte. Kirjastus Studium.
• Kirjastus Studiumi õppematerjalid õpiraskustega lastele
• Õppevara hariduslike erivajadustega lastele
• Õppematerjale Tartu Hiie Kooli kodulehelt
• Pille Rahe loodud interaktiivsed harjutused lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastele

13. märts on rahvusvaheline neelamise teadlikustamise päev

Rahvusvahelise neelamise teadlikustamise päeva eesmärgiks on suurendada teadlikkust, kuidas söömine, joomine ja neelamishäire võivad mõjutada inimese elukvaliteeti.

SWALLOWING AWARENESS DAY

Are you interested in raising awareness of how eating, drinking and swallowing difficulties (dysphagia) can affect people’s lives? Then, please join the Royal College of Speech and Language Therapists (RCSLT) on 13 March 2019 for its Swallowing Awareness Day campaign. Eating, drinking and swallowing difficulties have potentially life-threatening consequences. They can result in choking, pneumonia, chest infections, dehydration and weight loss. They can also make taking medication more difficult and they can lead to a poorer quality of life for the individual and their family.

The 2018 campaign was a huge success and saw collaboration between multidisciplinary professionals and the public to create a wide-range of imaginative campaign activities.
The Twitter hashtag #swallowaware2018 trended in the UK and reached around 4.5 million people in more than 30 nations around the world, including Uganda, Australia, Canada and the US.

There are many ways for you to take part in Swallowing Awareness Day 2019, like working with your catering department to create a modified menu, running a workshop to get people to experience what it is like to be helped to eat and drink, or creating interview videos with service users and patients about their experiences with dysphagia. Spread the word about your event by inviting your local MP, press, colleagues and members of the public to join you. In fact, get everyone involved!

Make sure you share your campaign activity on Instagram and Twitter and show everyone how you are raising awareness about people’s swallowing difficulties and how they are supported by multi disciplinary professionals such as speech and language therapists. Please use the hashtag #swallowaware2019 and tag @RCSLT and @GivingVoiceUK when posting your campaign messages, images and videos on social media!

Mis on düsfaagia ehk neelamishäire?

Neelamishäirele (ingl Swallowing Disorder, sks Schluckstörung) viitavad raskused toidu mälumisel, söögi/joogi neelamisel, samuti puudulik võime kontrollida toidumassi suus.

Kuidas neelamishäire avaldub?

Söömine võib olla nii täiskasvanule kui lapsele vaevaline, väsitav, isegi valulik, raskused ilmnevad vedeliku ja  toidu turvalisel imemisel, mälumisel ja  neelamisel. Toit ja vedelik võivad sattuda hingamisteedesse. Söömisele kulub normikohasest rohkem aega,  söömise ajal neelatatakse korduvalt, köhatatakse sageli. Neelamishäire tõttu võib tekkida vedeliku- ja toitainetevaegus. Neelamishäire võib esineda ka siis, kui nähtavad neelamishäire sümptomid puuduvad – nö vaikne aspiratsioon, see tähendab, et söök/jook võib sattuda hingamisteedesse märkamatult, köhareaktsiooni ei teki. Esineda võivad korduvad hingamisteede- või kopsupõletikud.

Miks neelamishäire tekib?

Neelamishäireid võivad põhjustada seedetrakti ülemiste osade (suu, neel, söögitoru) haigused või mehaaniline takistus (näiteks võõrkeha kõris, kasvaja), samuti arenguanomaaliad. Neelamisraskused võivad tekkida ka mitmete ägedate (nt. insult, trauma) või degeneratiivsete (nt. Parkinsoni tõbi, ALS, Sclerosis Multiplex) närvisüsteemi kahjustuste korral. Ka pea- ja kaelapiirkonna traumade või operatsioonidega võib kaasneda neelamishäire.

Kui levinud on düsfaagia?

Lastel esineb neelamishäire kõige sagedamini kesknärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel.

Täiskasvanutel on peaaju ägedate verevarustushäirete (ajuinfarkt, ajuverevalandus) puhul neelamishäire teke tavaline, erinevatel andmetel esineb düsfaagia kuni 75% insuldipatsientidest.

Kuidas düsfaagiat diagnoositakse?

Neelamishäire hindamist teostab selleks spetsialiseerunud logopeed. Hindamise käigus selgitatakse välja neelamishäire põhjus, raskusaste ning sellest lähtuvalt turvaline ja parim toitumisviis, -asend, sobiv toidu/vedeliku konsistents. Uuringu käigus saab kasutada instrumentaalseid diagnostilisi vahendeid (nt. videofluoroskoopiline või fiiberendoskoopiline neelamisuuring), mis on kättesaadavad suuremates keskustes.

Millised on düsfaagia ravivõimalused?

Neelamishäirega patsienti ravitakse meekonnatööna. Logopeedi roll on tagada neelamise turvalisus, mida mõjutatakse eelkõige läbi optimaalse neelamisasendi, toidukonsistentsi, söömis-/joomisviisi. Kui patsient on koostöövõimeline (vanus, kognitiivne seisund jm.), kasutatakse teraapias ka neelamisel osalevate lihaste treeningut.

Peaajuinfarkti ja teiste ägedate ajuhaiguste korral võib neelamishäirest taastumine toimuda iseenesest, kuid probleem võib jääda ka pikaaegseks. Degeneratiivsete haiguste korral (nt. Parkinsoni tõbi, SM, ALS) paranemist ei toimu, kasutatakse leevendavat ravi.

Neelamishäire kahtlusel on mõistlik esmalt pöörduda perearsti vastuvõtule. Keerukamate juhtumite korral saab laps abi SA Tallinna Lastehaigla või SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku meeskondadelt. Täiskasvanud neelamishäirega patsiendid saavad parimat abi neuroloogia osakonnas, taastusravis või ambulatoorses vastuvõtus töötavatelt logopeedidelt.

Mida teha, kui tablette on raske neelata? Siit leiad nõuanded!

Vaata ka praktilisi neelamisalaseid soovitusi.

Praktilised neelamisalased soovitused vene keeles.

Kliinilised logopeedid Anne Uriko, Aaro Nursi, Evely Babenko ja Marina Tammik rääkisid Vikerraadio saates “Huvitaja” neelamishäirega patsientidest. Raadiosaadet on võimalik järele kuulata SIIT.

Vaata SIIT, mida teha neelamishäire korral! Venekeelne versioon on kättesaadav SIIT.

• Pildivaramu sarjad http://novapinus.ee/.
• Kuulmislanguse voldik
• R-loto, S-loto, K-pusle
• Ruus, R. Lugemisdoomino.
• Ruus, R. Eesel.
• Lepik, E. (1990). Tähemaa. (täringumäng). “O”
• Pärtel, M. Aastaajad. (täringumäng). Kabral&Co.
• Parma, L. Vastandid (täringumäng). Kapral&Co.
• Parma, L. Missugune? (täringumäng). Kapral&Co.

• Koolielu õppematerjalid 
• Rakendused telefonidele ja tahvelarvutitele TactusTherapy